Lasnamäe jaanituli Foto: Ilmar Saabas

Üks olulisem samm on jätkata eestikeelsele haridusele üleminekuga kõigis Eesti omavalitsustes. Lisaks sellele on vaja jätkata ka täiskasvanute keeleõppega.

Järgmisel aastal panustab kultuuriministeerium täiendavad 2 miljonit eurot täiskasvanute keeleõppesse. Eesti keele majade projekt algatati eelmises valitsuses just Isamaa eestvedamisel ning on oluline, et me jätkaksime ettevõtmisega, mis aitab muukeelsel elanikkonnal osa saada Eesti keele- ja kultuuriruumist. Samal ajal ütleb Isamaa ausalt välja, et ainuüksi keeleõppe võimaluste loomisest ei piisa. Me peame tagama, et täna kehtestatud keelenõudeid ka täidetakse.

Kokkulepitud nõudeid tuleb täita

Eestis on loodud keskkonnaamet ja - inspektsioon. Nende ametite ülesandeks on tagada, et inimesed ja ettevõtted täidaksid keskkonnanõudeid. Nii nagu keskkonna hoidmisel on oluline keskkonnaalane järelevalve on ka eesti keele hoidmisel oluline järelevalve keelenõuete täitmise üle.

Juba täna näeme, et avalikus ruumis ei täideta seaduses ette nähtud keelenõudeid. Keeleinspektsiooni ressurss ja mõju on piiratud, kuid väljakutseid eesti keele kaitsel tuleb järjest juurde. Eestis on viimaste aastate jooksul sisseränne ületanud väljarände. Tallinn on Euroopa üks kõige segregeeritumaid pealinnu ja eriti murettekitav on, et see segregatsiooni tase suureneb. Kusjuures, täna kehtestatud nõuded ei ole karmid, need lähtuvad loogikast, et Eesti on rahvusriik. On iseenesest mõistetav, et meie haridusasutustes ja teenindussektoris on võimalik eestlastel suhelda eesti keeles.

Me oleme viimased 30 aastat hoidnud suhtumist, et eesti keelt on vaja hoida ja kaitsta. Kui me teame, et eesti keelt ja kultuuri ootavad ees üha suuremad väljakutsed, on ainult loomulik, et me nendeks väljakutseteks valmistume. Keeleinspektsiooni volituste suurendamine ja keeleameti loomine aitavad seada senisest parema fookuse Eesti keelepoliitika kujundamisel.