Priit Simson: Miks me ei sõdi Ukrainas?

Miks ei räägi Eestis keegi sellest, et võiks minna Ukrainale vabatahtlikuna sõtta appi? Küll tõmmatakse sinikollased lipud Facebooki profiilile, küll sõimatakse sotsiaalmeedias, et Venemaa on kaabakas, küll peedistatakse teisi eestlasi, kes ei saa sündmustest piisavalt õigesti aru. Mõni tahab koguni Pärnus tervet silda sinikollaseks võõbata.

Miks ei räägi Eestis keegi sellest, et võiks minna Ukrainale vabatahtlikuna sõtta appi? Küll tõmmatakse sinikollased lipud Facebooki profiilile, küll sõimatakse sotsiaalmeedias, et Venemaa on kaabakas, küll peedistatakse teisi eestlasi, kes ei saa sündmustest piisavalt õigesti aru. Mõni tahab koguni Pärnus tervet silda sinikollaseks võõbata.

Aga mis on sellest Ukraina riigil kasu? Kas see liigutab rindejoont meetritki tagasi ida poole? Kas see annab tagasi loovutatud Donetski lennujaamahoone? Või kas see mõjub kuidagi Venemaale? Loomulikult mitte. Me oleme muutunud pläraühiskonnaks ajal, kui jutt on odav ja maksavad ainult teod. Räägitakse palju strateegilisest kommunikatsioonist, aga soovimatus millegagi reaalselt riskida kõneleb valjemini kui miski muu. Ja mida aremad me oleme, seda julgemalt lehvivad ka Tallinna tänavail Georgi lindid. Samasugused nagu neil, kes tükk tüki haaval Ukraina territooriumi hõivavad.