Psühholoog: koolikiusamise takistamine sõltub pealtvaatajatest
••Soomes on käivitatud koolikiusamise vastane programm KiVa, mida rakendatakse paljudes Euroopa riikides. Nüüd on see jõudnud ka Eestisse. Millised on tulemused?
Panime materjalid kokku 2006. aastal ja sellest ajast saadik oleme teinud terve hulga hindamisi. Programm vähendab koolikiusamist märkimisväärselt, kuid see ei kõrvalda kiusamist lõplikult.
••Saan aru, et programm tegeleb peamiselt pealtvaatajatega, mitte niivõrd kiusaja ja ohvriga?
Tõsi. Sest kõrvalseisjad mängivad sageli kiusamise püsimises, sellise käitumise heakskiitmises võtmetähtsusega rolli. Kiusamine ju toimub eesmärgiga saada suhtlusrühmas võimu ja nähtavust, kõrvalseisjad annavadki seda sotsiaalset heakskiitu, mida kiusaja otsib. Sel juhul on kiusaja motiveeritud oma käitumist jätkama.
••Mida pealtvaatajate heakskiit tähendab?
Näiteks seda, et kõrvalseisjad naeravad, kui kedagi kiusatakse. Kiusamine toimub ju sageli ülejäänud grupikaaslaste juuresolekul. Kui nad kiusamist ignoreerivad, selle üle naeravad või isegi kiusamisega ühinevad, siis on see kiusajale äärmiselt motiveeriv. Meie programm seab fookuse normide muutmisele suhtlusgrupis, nii et kõrvalseisjad mõistaksid, et nemad võivad olukorda koolis või klassis muuta. Uuringud näitavad ka, et enamiku õpilaste eraviisilised hoiakud on väga selgelt kiusamise vastu, aga kui nad on grupis koos, siis ei väljenda nad oma eraviisilisi hoiakuid avalikult. Selles ongi probleem, sest neile jääb mulje, et kõik teised paistavad arvavat, et kiusamine on okei, õpilane tunneb end pisut halvasti, aga kõik teised naeravad. Muidugi peavad ka kiusajad ise otse aru saama, et nende käitumist ei sallita. Koolipersonal vajab selgeid juhtnööre, kuidas kiusajatega tegeleda.
••Kuid lapsed ei kipu ju manitsevaid täiskasvanuid alati kuulama?
Mõte on selles, et õpilased saaksid ise kogemuste põhjal aru, mis nendest harjutustest välja tuleb. On õppefilm, on arvutimäng, mis on tundidega seotud. On harjutused, kus tuleb ise vastus leida, mitte et kooli juhtkond neile seda ütlema peaks. Rakendame KiVa programmi põhikoolis ja kiusamisega tegelev koolitund toimub kord kuus.
••Kas teil on ka erinevad kiusajale lähenemised?
KiVa kiusamisvastastes meeskondades on igas koolis kolm inimest, kes kiusamise korral korraldavad arutelusid asjasse puutuvate õpilastega, samuti järeldiskussioonid kontrollimaks, kas olukord on paranenud. Testisime konfrontatsioonilist ja mittekonfrontatsioonilist lähenemist. Ühel juhul antakse kiusajale selgelt teada, et selline käitumine on vale. Teisel juhul kiusajat ei süüdistata, kuid räägitakse talle, et on üks grupikaaslane, kellel on selle tõttu, mis toimub, väga raske koolis olla, ja küsitakse, kas kiusaja saaks midagi teha, et olukorda parandada. 1.–6 klassini tehtud testides olid konfrontatsiooniline ja mittekonfrontatsiooniline lähenemine võrdselt tõhusad.
