Foto: Madis Veltman

Kahjuks ei saanud ma vastust kummalegi küsimusele ei arutelu ülekannet jälgides ega ka pöördujate poolt eksperdiks kutsutud Washingtoni ülikooli biokeemia emeriitprofessori Martin Palli ettekannet kuulates Tartus. Arutelul riigikogus jäid kõlama pöördujate mure ja kutsutud tehnoloogia poole esindajate kinnitused, et kasutatava tehnoloogia poolt tekitatav kiirgus ei ületa kehtivaid piirnorme. Ega tehnoloogia arendamise ja rakendamisega tegelevad institutsioonid peagi arvustama kehtivaid norme, vaid neid täitma.

Kas elektromagnetväljsdele kehtivad piirnormid tagavad kindla kaitse?

Eestis kehtivad elektromagnetkiirguse piirnormid põhinevad EL-i direktiividel, mis omakorda üheselt kordavad Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni (ICNIRP) soovitusi. ICNIRP soovitused arvestavad aga ainsa võimaliku tegurina elektromagnetvälja poolt tekitatud soojuse mõju.

Probleem on selles, et välise elektromagnetvälja poolt bioloogilistes struktuurides tekitatavd jõud on palju (tuhandeid kordi) väiksemad kui molekulidevahelised jõud, mis rakke koos hoiavad. Sellepärast ongi lihtne väita, et mingit muud mõju peale soojenemise olla ei saagi.

Aga faktid räägivad teist keelt. Paljude sõltumatute uurimusgruppide teadustulemused on kinnitanud, et elektromagnetväli mõjutab elusorganisme ka juhul, kui väjatugevuse tase on allpool kehtivaid piirnorme ja soojenemist ei tekigi. Elektromagnetvälja mõju on uuritud aastakümneid. Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on elektromagnetkiirguse mõjuga tegeletud paarkümmend aastat.
Teadlased on aastaid rõhutanud vajadust piirnorme karmistada. Just madala võimsusega välja mittesoojusliku mõju olulisust selgitasid veenvalt ka kutsutud eksperdid onkoloogiaprofessor Hardell Rootsist ja emeriitprofessor Pall USAst.

Mida me hetkeseisuga teame ja mida ei tea elektromagnetvälja bioloogilisest mõjust ja sellega seotud võimalikust terviseriskist?

« Avalehele 93 Kommentaari