Radikaalse islami vastu tuleb võidelda ideedega, mitte sõjalise ülereageerimisega

Lääne paanilised sõjakäigud üksnes tugevdavad islamiradikaalide väiteid, millega nad püüavad endale uusi järgijaid.

„Armee sissetungi võib tagasi lüüa, kuid ideid mitte,” kirjutas 1877. aastal prantsuse kirjanik Victor Hugo. Praegu on ideede, olgu nad halvad või head, jõud midagi sellist, millega peame arvestama. Eriti radikaalse islami puhul. Hiljutised terrorirünnakud Prantsusmaal, Kuveidis ja Tuneesias on viimased märguanded sellest, kui tähtis on mõista, et nende vägivallategude taga on tugevad ideed, mitte kõigest kurjad ja ärritunud kurjategijad. 

Vägivaldsed islami džihaadiliikumised ei kujuta endast Euroopale või Põhja-Ameerikale eksistentsiaalset ohtu. Vahel suudavad nad toime panna surmavaid terroriakte, aga neil pole võimalustki hävitada või allutada lääne ühiskondi. Ohu hävitamise eesmärgil muslimimaadesse tehtud paanilised sõjakäigud on andnud soovitule vastupidiseid tulemusi. Need on üksnes suurendanud islamiäärmuslaste külgetõmbejõudu.