Rahandusministeeriumi kommentaar Päevalehe juhtkirjale: peame olema valmis, et eelarvet tuleb kärpida

Eesti riigi rahandus on heas korras ja kõigi viimase aja valitsuste eelarvepoliitika on olnud vastutustundlik. Eesti võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ning vähenes möödunud aastal 7,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Valitsussektori eelarve puudujääk 2018. aastal oli ootamatu, kuna valitsus oli planeerinud eelarve nii nominaalselt kui struktuurselt tasakaalu lähedale. Sügisesed hinnangud olukorrale olid veelgi optimistlikumad. Arvestades seda, et 2018. aasta eelarve maht oli üle 10 miljardi euro, ei olnud prognoosi ja tegeliku eelarvepositsiooni vahe siiski väga suur. Puudujääk oli kavandatust 84 miljoni euro võrra suurem, mis moodustab 0,34 protsenti SKPst. See jääb üldiselt aktsepteeritava prognoosi vea piiridesse.

2018. aasta eelarvepositsioon kujunes plaanitust nõrgemaks, seda eelkõige algsest prognoosist kiirema kulude kasvu tõttu aasta viimastel kuudel. Muu hulgas maksti välja prognoositust ligi 30 miljonit eurot rohkem pensione, vanemahüvitisi ja teisi sotsiaaltoetusi. Keskvalitsuse investeeringud ületasid eelarves planeeritut 60 miljoni võrra. See tulenes asjaolust, et osa projekte edenes oodatust kiiremini, sealhulgas mitme suure põhimaantee ehituse projektid ja idapiiri osad.

Ühtlasi võiks tähelepanu pöörata sellele, et 2018. aasta maksutulu vastas ootustele. Tööjõumakse sai valitsus riigieelarves kavandatust rohkem, kuid aktsiisitulu vähem. See oli osalt tingitud valitsuse ja riigikogu otsusest tühistada 2019. aasta algusse kavandatud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Seetõttu jäi ära suuremahuline madalama aktsiisimääraga alkohoolsete jookide varumine ja 2018. aasta aktsiisitulu oli 50 miljonit eurot väiksem, kui riigieelarve ette nägi.

Rahandusministeerium avaldab järgmisel nädalal kevadise majandusprognoosi, mis annab hinnangu ka sellele, kuidas muudavad möödunud aasta eelarvepositsiooni andmed 2019. aasta eelarve seisu. Peame olema valmis selleks, et tuleb ka 2019. aasta eelarvepositsiooni parandada. Eelarvepoliitika peab toetama majanduse tasakaalulist arengut. Valitsus peab kehtiva seaduse järgi kiire majanduskasvu ajal koostama eelarve nominaalse ülejäägiga, et jõuda struktuurselt tasakaalu. See on vajalik, et majandust jõudsa kasvu ajal riigieelarve kaudu mõnevõrra jahutada.