Raimond Kaljulaid: Eesti ei liigu mingi enneolematu katastroofi suunas
Keskerakondlane Raimond Kaljulaid leiab, et Eesti ei liigu enneolematu katastroofi suunas, vaid on saanud paigalseisust välja. "Ükshaaval võetakse ette ja leitakse lahendusi pikalt püsinud probleemidele, nagu näiteks tervishoiu rahastamine," leiab ta.
Eesti ei liigu mingi enneolematu katastroofi suunas. Pigem oleme saanud pikalt püsinud paigalseisust välja ja Eesti inimeste elu läheb jälle tasapisi paremaks. Ükshaaval võetakse ette ja leitakse lahendusi pikalt püsinud probleemidele, nagu näiteks tervishoiu rahastamine.
Numbrid ei valeta. Eesti esimese kvartali majanduskasv oli 4,4 protsenti. Nii kiire ei ole majanduse kasv olnud 2012. aastast saadik. Kaupade ja teenuste eksport ületab importi, inimeste sissetulekud suurenevad. Tuletagem meelde, et üle-eelmise peaministri ajal oli meil perioode, kus majanduslangus ulatus -14 protsendini.
Järgmisel aastal jõustub tulumaksuvaba miinimumi tõus, mille tulemusel jääb keskmist või väiksemat sissetulekut teenivatele inimestele iga kuu 64 eurot rohkem kätte. Sel korral ei tohi minna nii, et majanduskasvust lõikavad kasu vaid vähesed – kõige jõukamad ettevõtted ja inimesed. Kasv peab jõudma kõigini. Majanduse paigalt liikumist tunnistavad ka rahvusvahelised institutsioonid.
OECD prognoosib Eestile aastast majanduskasvu 2,6 protsenti ning selle kiirenemist järgmisel aastal nii erasektori kui avaliku sektori investeeringute tõttu. Ka reitinguagentuur Standard and Poors prognoosib Eesti majanduskasvu kiirenemist, tuues põhjusena samuti välja riiklikud investeeringud.
Kui ettevõtlus- ja majanduskeskkond oleks enneolematul moel ära rikutud, nagu Hanno Pevkur, Jürgen Ligi, Maris Lauri ja teised Reformierakonnast on kuude kaupa igal pool rääkinud ja kirjutanud, siis kindlasti juhiks sellele tähelepanu ka sõltumatud rahvusvahelised analüütikud.
Mis puudutab ettevõtlusorganisatsioonide kriitikat, siis sellega arvestatakse. IRL-i esimehe vahetus avas laiemalt kõnelused valitsusleppe üle ning tõi ka muudatused valitsuse koosseisus. Osad esialgselt kavas olnud maksumuudatused jäävad tegemata.
Arusaamatud ühisdeklaratsoonid
Alles jäävad ka ühisdeklaratsioonid, mis minu jaoks on alati olnud küsitav poliitika. Miks peab vaba-abielus leibkondi kohtlema teisiti kui abielus leibkondi? Minule on see 21. sajandi ilmalikus riigis täiesti arusaamatu põhimõte, kuid paljudele inimestele on see oluline ja nii ta on.
Kindlasti tuleb märkida, et kõige hüsteerilisemad on valitsust kritiseerides olnud need suur-ettevõtjad, kelle kohta on teada nende varasemad lähedased suhted parempoolsete võimuparteidega.
Mõistetav, sest nende mõju valitsuse poliitikale on oluliselt vähenenud. Reformierakond juhtis riiki eliidi huvides, Ratase tsentristlik valitsus selgelt mitte.
Mitmete konkreetsete suur-ettevõtjate arvamusi mõjutab tugevalt ka see, et nad on väga palju ka rahaliselt panustanud Reformierakonnale. Loomulikult uus valitsus nende ärihuvidega otsuseid langetades enam ei arvesta.
Muutust õiges suunas näitab ka suurem usaldus riiklike institutsioonide suhtes.
Möödunud aasta oktoobris, vahetult enne valitsusvahetust, usaldas peaminister Taavi Rõivase valitsust alla poole, 43 protsenti eestimaalastest. Peaministrit usaldas vaid 37 protsenti.
Uut valitsust usaldab 55 protsenti Eesti inimestest, peaminister Jüri Ratast 63 protsenti.
Reformierakond võiks kindlasti märgata seda, mida kirjutas nädalavahetusel Postimees. Reformierakonna ja Keskerakonna toetus Turu-Uuringute küsitluses on hetkel võrdne 26 protsenti, kuid mis on nende numbrite taga?
Turu-Uuringute AS küsis tuhandelt inimestelt, miks nad üht või teist erakonda toetavad või ei toeta. Reformierakonna puhul tuuakse nõrkustena välja just rikaste huvide kaitsmist, ülbust ja valelikkust ning üldiselt pettumuse valmistamist. Keskerakonna puhul tuuakse positiivsena välja lihtsate inimeste huvide kaitsmist, hoolimist, lubaduste täitmist ning Jüri Ratase isikut.
Inimestele, kellele Keskerakond ei meeldi, ei meeldi erakonna venemeelsus ja seotus korruptsiooniga. On erakonna uue juhtkonna ülesanne jätkuvalt näidata, et mõlemas punktis on erakonnas toimunud selge muutus. Mingis mõttes on Ratase edu midagi sarnast Macroni tsentristliku poliitika võidukäigule Prantsusmaal. Jah, käremeelsetele, kes oleks toetanud Le Pen’i, Macron kindlasti ei meeldi, aga rahvale meeldib väga.
Prantsusmaa ei võtnud peale presidendivalimisi kurssi Euroopa Liit laiale saata ja NATO-st lahkuda. Ka Eesti valitsus ei meeldi neile, kes loodavad EL-i peatset kokku kukkumist või siis on skeptiliselt meelestatud NATO kaitsekoostöö osas - ja nii see peabki olema.
Tsentristlik valitsus, mis keskendub eeskätt majandusküsimuste lahendamisele, inimeste toimetulekule ja sissetulekutele, kuid jätkab sealjuures välispoliitikas sama joont, ongi Eestile parim variant.
