EKRE selleks, et tõestada, et nende näol on siiski tegemist arvestatava poliitilise jõuga. Reformierakonnale aga selleks, et näidata valitsust nõrgana (kohe kukub!) ja rünnata IRL-i. Kõige suurem uudis, mis nendest spekulatsioonidest tekkis oli Reformierakonna ja EKRE esindajate kinnitused, et vastastikusest koostööst ollakse huvitatud ja sellele ollakse avatud.

"Jutud olid konkreetsed. Markeeriti selgelt ära need kohad, kus meil on kõige raskem kokku leppida," selgitas Martin Helme EKRE-st.

Siis teema vaibus, kuid eelmisel nädalal astusid kahe päevaga tagasi kaks Keskerakonna poliitikut ning sellega seoses püüti ilmselt paremkoalitsiooni mõtet taas meediasse tuua.

On mitu kaalukat põhjust, miks on alust arvata, et see pigem ei ole väga tõsine jutt.

Enne kokkuleppeid ei lobiseta
Esiteks. Üldiselt ei lobiseta võimaliku koalitsiooni teemal kõva häälega enne kui selle moodustamises on üldjoontes kokku lepitud. Valimistevahelisel ajal toimuvad valitsusvahetused enamasti ikkagi pigem selliselt, et esmalt lepitakse uue koalitsiooni moodustamise kavatsuses kokku ja siis alles tullakse avalikkuse ette.

Nii oli ka Ratase valitsuse moodustamisega – kõigepealt anti ikkagi nii Reformierakonnale kui avalikkusele teada, et vana koalitsioon on läbi ja siis hakati pidama läbirääkimisi uue leppe ning kõige lõpus ministrikohtade jaotuse üle. Seega, avalikult teatada, et "teeks õige valitsuse" – tähendab, et väga tõsist kavatsust seda päriselt tegema hakata kellelgi ei ole.

Teiseks. Hanno Pevkur ja Kristen Michal on kinnitanud, et EKRE on neile väga aktsepteeritav koostööpartner. Mina kahtlustan, et kui reaalselt hääletuseks läheks, ei pruugiks Reformierakonna juhtkond ja fraktsioon sellele mõttele alla kirjutada.

Ma näiteks ei kujuta ette, et juhtkonnast Kaja Kallas annaks nõusoleku koalitsioonileppe sõlmimiseks EKRE-ga. Aga Kaja sai Reformierakonna sisevalimistel väga kõva mandaadi. Samuti näen ma fraktsiooni koosseisu vaadates nimesid, kelle allkirja ma koalitsioonileppel EKRE-ga hästi ette ei kujuta. Täna veel mitte. Eks näeb, mida toob tulevik. Kas EKRE ujub tsentri suunas või ujub tsenter hoopis EKRE suunas.

Kolmandaks. EKRE-l endal oleks praegu hukatuslik minna valitsusse, kui nad ei saavutaks vähemalt ühte kolmest – pagulaste vastuvõtmise peatamist, kooseluseaduse tühistamist või EL-i küsimuses uut referendumit. Reformierakond ei saaks alla kirjutada ühelegi neist kolmest.

Ei kujuta ette EKRE-t valitsuses
Neljandaks. On selge, et üks Helmedest ja Jaak Madison peab sel juhul tulema valitsusse. Ei kujuta hästi ette.

Viiendaks. EL-i eesistumine. Seda on ka Pevkur sõnaselgelt kinnitanud veel veebruari keskpaigas. Eesti Euroopa Liidu eesistujaks olemise ajal pole valitsusvahetus Pevkuri sõnul mõistlik. "Kui 2018. aastal ei suuda valitsus enam koos olla, siis olema valmis kandma valitsusvastutust,"" tsiteeris ERR Pevkuri sõnu.

Nii, et jutud paremvalitsusest on selgelt lihtsalt spinn. Nutikas spinn iseenesest. Seda tuleb tunnistada ja tunnustada.