Otsene ajend on see, et nädal enne esimest postitust oli Krugman BBC debatisaates Briti konservatiivsete poliitikutega. Ja saate lõpus, kui Krugman oli öelnud, et kokkuhoiupoliitika ei tööta, siis nood küsisid: mida te siis Eesti kohta ütlete? Ma arvan, et eks ta läks ja vaatas need andmed üle. Kaudne ajend on aga see, et Balti riike on korduvalt eeskujuks toodud.

Kas Eesti ja Läti mudel siis pole olnud nii edukas?

Tehniliselt võttes me uuest kasvutrendist väga rääkida ei saa, pigem jõuame tagasi sinna, kus olime. Olulisem on see, mis on selle taastumise taga. Palju rohkem on siin mängus Eesti-väliseid tegureid. Sisetarbimine hakkas ju oluliselt kasvama alles selle aasta alguses, enne seda tugines see pigem ekspordile.

Kas elavdamise ja kärpimise vaheline vägikaikavedu võib selle kriisi käigus nüüd ka kuhugipoole liikuda?

Kuna Euroopa kriis on alles õieti pihta hakanud, siis on raske öelda, kelle sõna peale jääb — kas nende oma, kes peavad õigeks kärpida, või nende oma, kes arvavad, et kärpimine pole kriisi ajal kuigi tark tegu. Euroopa kontekstis on aga probleemid põhimõttelisemad ja jõuavad välja Euroopa Keskpanga rollini, mis ei tohi valitsuste tegevust
finantseerida. See on teinud kriisi lahendamise ülikeeruliseks.

Eesti ja Läti reklaamivad oma mudelit, aga mis riigid on üldse selle kriisi puhul edukad olnud?

Tegelikult on edukad olnud Põhjamaad: nad on säilitanud tööhõive taseme, hoidnud alles ekspordi taseme, sissetulekute taseme, pole kasvatanud oluliselt riigivõlga. Balti riigid on majanduslikult ja poliitiliselt väga unikaalsed, neid ei saa mudelina nii kergelt välja pakkuda. Ja sellest saavad paljud analüütikud aru, et pigem toimub [Krugmani ja Ilvese vahel] poliitiline-retooriline debatt.

Mis on olnud Põhjamaade puhul põhiliseks relvaks?

Majanduse ja sotsiaalsüsteemi olemuslik tugevus. Majandus on väga dünaamiline, väga ekspordikeskne. Ja kui on vaja inimesi töölt lahti lasta, siis sotsiaalsüsteemi abiga ei kuku nad sisetarbimisest ära.

See võimaldab kriisidele hästi reageerida. Meie probleem ju on, et kui kriis tuleb, siis see mõjub kohe kohutavalt inimeste elatustasemele.

Kuivõrd õigustatud oli president Ilvese terav vasturünnak Eesti majandusmudeli kaitseks? Palju Eesti majandus tegelikult taastub?

Eesti majanduse olukord on ju Põhjamaadest väga sõltuv. Rumeenia on ju küllalt kärpinud, aga ei lähe need asjad väga hästi. Rohkem on meil olnud tegemist geograafilise juhusega. Eks ta taastub nii, nagu Põhjamaades läheb. Sel aastal tuleb kasv ju ainult paari protsendi ümber. Aga Eesti majanduse põhiprobleem on see, et meil pole ikka piisavalt võimet eksportida. Selleks et jõuda sellise kasvuni, nagu oli 2005–2006, peaksime eksportima kaks korda rohkem. Siis võiksime rääkida, et oleme väga hästi kriisist välja tulnud ja majandusstruktuur on muutuma hakanud.

Ega meil tegelikult majanduse struktuurimuutust suurt toimunud pole. Ja enamiku inimeste sissetulek lähiaastatel väga palju kasvada ei saa. Ilvese väljaütlemise vorm oli aga rohkem idaeuroopalik, Putini ja Lukašenka moodi räusklemine.