Siit edasi muutub püramiid järsult teravamaks: avalike teenistuste tippjuhtide hulgas on 75% mehi, riigikogu liikmete hulgas on neid veidi üle 80%, lahkuva valitsuse ministritest ainult kaks on naised, Äripäeva saja ettevõtte juhtide hulgas on neli naist ja teaduste akadeemia 77 akadeemikust kaks on naised (arvud on aastatest 2011–2014). Mitte ühegi mainitud arvu puhul ei saa me öelda, et naiste rolli piiraks mõni seadus või et tegemist oleks mingil moel „mehelike” töödega. Kui siia lisada asjaolu, et vanemahüvitise saajate hulgas on ainult 5% mehi, muutuvad ülaltoodud arvud selgemaks. Naiste roll majanduses, poliitikas, teaduses ja ilmselt kõigis eluvaldkondades on tihedalt seotud nende rolliga kodus, meeste roll aga mitte. Mehed saavad oluliselt vabamalt valida, kus ja kuidas nad eneseteostust otsivad, naiste valikuid piirab nende kodune roll.