•• Kuidas teie hindate viimase kümnendi Eesti majandusarengut ja majanduspoliitikat?

Oli vastuoluline kümnend. Selle tagajärgedega tegeleme järgmised 10–15 aastat. Ühelt poolt oli kindlasti palju positiivset, nii riigile kui ka üksikisikutele. Näiteks Euroopa Liiduga liitumine koos oma mõjuga poliitikale ning majandusele. Näe­me seda eri valdkondades, kas või teadus- ja arendustegevuses. Teisest küljest oli 2000-ndatel oluline ka välisraha sissevool, laenu- ja võlakoormuse kasv.

•• Kui ütlete, et peame järgmised 10–15 aastat tegelema selle kümnendi tagajärgedega, siis mida te silmas peate?

Kõik need asjad, millest me praegu vähem või rohkem räägime: ma­janduse ümberstruktureerimine, ekspordi kasvatamine, konkurentsivõime tõstmine, innovatsioon. Need on mitu aastat tagasi tegemata jäetud otsused. Praegu oleme oma tegevusega ühe majandustsükli võrra maas. Laenude ja võlgadega on paraku ka nii, et need ei kao. Nende tagasimaksmiseks läheb oluline ressurss ja majanduskeskkonnal, nii eraisikutel kui ka firmadel, tuleb sellega kohaneda.

•• Lõppeval kümnendil võtsime laenu, uuel kümnendil tegeleme tagasimaksmisega.

Jah, võib öelda, et praegu me veel isegi ei tea, kuidas tagasi maksame. Me ei tea veel, kuidas selle raha teenime. Üksikuid ettevõtteid, kellel läheb juba õige pea normaalselt, võib leida mitmest valdkonnast. Ühiskonnas tervikuna võtab aga ilmselt mitu aastat aega, et leida uus ärimudel, millega nüüd raha teenida ja mõistlikult ära elada.

•• Ma lugesin Helsingin Sanomatest paar nädalat tagasi ühe soo­me majandusprofessori mõttekäi­ku, kes ütles, et Soomet ootab ees kümme aastat väga aeglast kas­vu. Kas see ootab ka Eestit?

Meil oli väga järsk kukkumine. See tähendab, et baas läks väga madalaks, nii on puhtstatistiliselt lihtsam näidata Euroopa keskmisest paremaid kasvunäitajaid. Aga kasv ei taastu enam endises ma­hus, see jääb kindlasti aeglasemaks võrreldes sellega, mis oli.

Ja teine asi on küsimus, kellele kasv tuleb ja kellele kasvu ei tule. Majandusliku kihistumise suhtes tuleb keeruline kümnend. Vahed maa ja linna vahel, nooremate-vanemate, eestlaste ja venelaste sissetulekute vahel…

•• Hakkavad süvenema?

Jah, ma arvan, et uues situatsioonis tulevad erinevused ja kihistumine päris jõuliselt tagasi.

•• Eesti valitsuse majanduspoliitika on viimase aasta jooksul keerelnud ühe teema ümber – euroalaga liitumine. Teatud mõttes aga juba oleme euroalas. Meil on euroala halvad küljed, aga pole häid külgi: on euroala jäikus, kuid ei ole euroala usaldusväärsust…

Just. Euroala jäikus tuleb euroga kaasa. See on euroala kõige suurem probleem, et majanduspoliitilist iseseisvust jääb vähemaks. Kas või praegusele kriisile reageerimine on seda näidanud. Euroga liitumine võib teisalt kaasa tuua usaldusväärsuse kasvu ja võib-olla ka välisinvesteeringuid, kuigi ma ise arvan, et usaldusväärsuse kontekstis oli palju olulisem Euroopa Liiduga liitumine.

Mingis mõttes pole euro kasulikkuse või kahjulikkuse, euroala tugevuste või nõrkuste arutamine Eesti jaoks enam kuigivõrd tähtis. Euro tuleb. Järgmisel aastal või ülejärgmisel. Euro on nagu force majeure.

•• Kas Eesti võiks pöörduda järgmisel kümnel aastal vasakule? Äkki paremerakonnad –  Reformierakond ja IRL – on ka ise juba liikunud natuke vasakule? Kõik see jutt ekspordi toetamisest, riigi rollist, kogu see muutus retoorikas…

Jah, Eesti võiks liikuda vasakule. Aga mulle ei tundu, et paremerakonnad ise oleksid liikunud vasakule. Samal ajal ma seda tegelikult ootasin. Mitte selles mõttes, et Reformierakonnast saaks nüüd vasakpartei, aga selles mõttes, et nad läheksid mõnevõrra tsentri poole. Seda pole juhtunud. Jah, ekspordi toetamisest räägitakse, aga samuti räägitakse ka riigiteenuste erastamisest, riigiettevõtete erastamisest. Eesti poliitikas pole suuri muutusi olnud.

•• Vaatamata kriisile on valitsusparteidel arvestatavalt hea šanss ka 2011. aasta valimistel võidutulemus teha. Kui selleks ajaks on Eestil euro, majandus on taas kasvule pööranud, aegamööda hakkavad lehtedes kuhjuma positiivsed uudised, à la sellel kuul tööpuudus vähenes 0,1% võrra… Kas selle põhjal on võimalik valimisi võita?

Jah, valitsuskoalitsioonil on päris hea võimalus valimistel võita. Viimased kohalikud valimised näitasid Tallinnas küll Keskerakonna suurt võitu, aga Eestis tervikuna on Reformierakond ja IRL päris tugevad. Nende propagandaaparaadil on õnnestunud maalida praegusest kriisist pilt kui väljast tulnud, mujalt pärit kriisist, mitte Eesti kriisist. Praegu ma siiski arvan, et järgmised valimised on pigem Keskerakonna kaotada kui valitsusparteide võita.