Trollide järk-järguline asendamine hübriid-trollidega on suund, mille on valinud eesrindlikumad ja keskkonnateadlikumad riigid. Tallinnaski tuleks kasutusele võtta nn “IMC tehnoloogia” (in-motion-charging), mis laseb elektrisõidukil osa teest liinivabalt sõita. Nõukogudeaegne troll, mis vaid liinist sõltub, on aegunud nähtus.

Enno Tamm jätab oma artiklis mainimata, et linnal on 51 Solaris uuemat trollibussi, aga liinide katmiseks on tarvis kõigest 30. Reserv on seega 41%, mis on absurdselt kõrge näitaja. Juba varem oli linnal kõrge trollide reserv – 16%, praegu aga seisavad ligi pooled maksumaksja raha eest ostetud trollid niisama.

Linnavalitsuse viimase aja otsused nagu trolliliinide vähendamine, uute ostetud trollide kasutult depoos hoidmine ning kõige tipuks trammitranspordi arendamisest loobumine – need on kilplaste otsused, mis makstakse kinni meie kõigi taskust ja mis tuleb kõik meie tervise arvelt. Pole liialdus öelda, et mõne aasta tagune trammi- ja trollibussikoondise liitmine autobussikoondisega on andnud tulemuseks rohkem busse pealinnas. Mõtlemapanev fakt on seegi, et linnale kuuluvate busside ülevaatust ja vastavust keskkonnanõuetele teostab Tallinna linnatranspordi ettevõtte ise.

Linnaelanike suureks ehmatuseks teatas abilinnapea Taavi Aas mõni kuu tagasi, et trammiliikluse arendamine on mõttetu – suund on võetud hoopis bussidele. Selgelt on näha, kuidas Tallinnas on aegamööda trolliliine kärbitud ning asendatud bussiliinidega. Trammiliinide senine edendamine on saanud teoks vaid tänu riigi toetusele – enne riigipoolset initsiatiivi ei investeerinud linn trammidesse praktiliselt midagi. Mõistus tõrgub uskumast, kuid nii see on: Tallinna linnas on võetud suund elektritranspordi vähendamisele ning roheline tuli on antud fossiilseid kütuseid põletavatele bussidele.

TLT juht kirjutab samas artiklis, et ühistranspordi tekitatud õhusaaste on langenud Tallinnas alla 3%. Kas ta kujutab endale ette, et Euro 5 ja 6 normid, mis paberil kirjas, ka tegelikkuses peavad? Reaalses linnaliikluses on need näitajad kordades kõrgemad. Saksamaal tehtud uuringud näitavad lausa, et lämmastikoksiidide saaste on reaalsuses keskmiselt 6 korda suurem kui see, mis tehase poolt antud paberitel kirjas. Peale selle kuulub saaste hulka ka CO2, mis ei saa kuidagi Tallinnas langenud olla, kui viimase kuue aasta jooksul on elektritranspordi osakaalu Tallinna ühistranspordis vähendatud ca 50%.

Hiljaaegu otsustas linn osta 15 pruugitud bussi vanusega kuni 12 aastat. Enno Tamme sõnul kasutatakse neid sõidukeid liinidel, mis toimivad vaid õhtustel ja hommikustel tipptundidel. Seega saadavad nad ajal, mil liiklus on kõige tihedam ja õhk niigi kõige saastatum, tänavatele veel ka kõige logumad ja tossavamad bussid? See on küll huvitav arusaam keskkonnakaitsest.

Kokkuvõtteks – Tallinnasse tuleb ehitada uued trammiliinid, mis suunduvad Kesklinnast nii Haaberstisse, Järvele, Lasnamäele, Mustamäele kui ka sadama reisijateterminaali. Just tramm on kõige kiirem, mugavam ja linnakeskkonda sobilikum ühistranspordiliik. Seal, kus asuvad suured elamumassiivid, on olemas ka vajalik hulk trammi kasutajaid. Kuhu aga trammiliinide rajamine end ära ei tasu, tuleb panna sõitma uued hübriidtrollid või elektribussid. Mõlemad – nii trammid kui ka trollid – on võrreldes bussidega kordades kauem kestvad ühissõidukid ning tegu selge investeeringuga tulevikku, mis tasub ennast ära.

Seega, loobume fossiilkütuste põletamisest ning alustame rohelise tuleviku kujundamist juba täna.