Raino Paron: Eesti-Läti piiril ei ole võimalik piiriületajaid takistada

Nõustun kaitseminister Sven Mikseri seisukohaga, et riigikaitse võimalike puuduste ja küsitavuste üle ei peaks avalikult diskuteerima. Kindlasti on aga kodanikel õigus oma riigi ja selle saatuse pärast südant valutada, seda ka avalikult. Üks teema, mis puudutab Eesti võimet oma territooriumi kontrollida ja kaitsta ja mida ei ole senistes diskussioonides puudutatud, on küsimus: kas Eesti on võimeline vajaduse korral kontrollima ja kaitsma oma lõunapiiri?

Nõustun kaitseminister Sven Mikseri seisukohaga, et riigikaitse võimalike puuduste ja küsitavuste üle ei peaks avalikult diskuteerima. Kindlasti on aga kodanikel õigus oma riigi ja selle saatuse pärast südant valutada, seda ka avalikult. Üks teema, mis puudutab Eesti võimet oma territooriumi kontrollida ja kaitsta ja mida ei ole senistes diskussioonides puudutatud, on küsimus: kas Eesti on võimeline vajaduse korral kontrollima ja kaitsma oma lõunapiiri?

Kaitsepoliitika eksperdid tunduvad olevat ühisel arvamusel, et Venemaa eriüksuste tase on viimastel aastatel oluliselt tõusnud. Sündmused Krimmis ja Ida-Ukrainas on näidanud, et Vene eriüksuste taktika on väga paindlik, nende tegevus ebakonventsionaalne ja nad on suutelised oma huvides ära kasutama kõiki teise poole nõrkusi. Viimased arengud Ida-Ukrainas, Venemaa relvajõudude provokatiivne käitumine Euroopas (sh Balti riikides ja Skandinaavias) ning hiljuti avaldatud otsus asutada uus rahvusvaheline propagandakanal (ilmselt Ameerika Hääle või Vaba Euroopa Vene analoog) viitavad Venemaa enesekindlusele, kavatsusele laiendada oma rahvusvahelist mõju ja soovile kasutada meediat veelgi laiemalt oma tegevuse õigustamiseks ja eesmärkide saavutamiseks.