Mitmed Euroopa Liidu ja OECD riigid uuendasid möödunud kümnendil jõuliselt tervisekaoga inimestele suunatud hüvitiste korraldust. Seniste asendussissetulekut tagavate skeemide asemele on tulnud rangemad kvalifitseerumistingimused, paralleelselt on lihtsustatud ligipääsu tööturuteenustele ja teistele tööalase rehabilitatsiooni meetmetele.

Proosalisem põhjus peitub selles, et tänapäeval ei ole arenenud riikides seda luksust, et keegi jäetakse aktiivsest elust suurema aruteluta lihtsalt kõrvale. Senised passiivsed toetused on just sellist lähenemist soosinud.

Kui suurem hulk tervisekahjustusega inimesi on hõivatud ja aktiivne, paraneb üldine tööhõive, mis aitab kaasa majanduse arengule. Rahaliste toetuste saamist piiratakse ja seotakse teenuste pakkumisega, mis aitab kaasa hüvitisesaajate väljumisele töövõimetusskeemist. Lõpetuseks tähendab töötamine inimesele võimalust majanduslikult paremini toime tulla, kuid sellest veelgi olulisem on eneseteostus ja sotsiaalne kaasatus. Töövõimereformilt oodatakse, et tervisekahjustusega inimesed on tulevikus paremini ette valmistatud tööturul osalemiseks. Kui nende väärtus tööjõuturul suureneb, paraneb ka nende võimalus leida paremini tasustatud tööd.

Koera saba ületamine

Nagu öeldud, on tegu süsteemse, mahuka ja paljusid inimesi puudutava reformiga. See tähendab esmajoones töövõimetuse asemel töövõime hindamist, millega võivad kaasneda senisest suuremas mahus ja uudsed teenused või suurem toetus ehk sissetulek elamiseks, paraneb ka abivahendite kättesaadavus. Peame õiglaseks olukorda, kus kõik inimesed, kes suudavad töötada, seda võimete piires teevad (või otsivad aktiivselt tööd). Töövõimereform tegeleb ühtlasi nõudluse poole ehk tööandjatega: aitame viia kokku töö ja töötaja ning pakume tööandjatele tuge, et leevendada üha aktuaalsemaks muutuvat tööjõupuudust.

Töövõimereformi fookuses on enam kui 100 000 töövõimetuspensionäri, kuid sellega kokku puutuvate inimeste ring on loomulikult laiem. Uuele süsteemile üleminekusse investeeritakse enam kui 160 miljonit Euroopa Struktuurifondide eurot ning üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Omamoodi tähenduslik on see, et juba töövõimereformist rääkimine on suurendanud erivajadustega inimeste aktiivsust tööturul.

Kõige olulisemad töövõimereformi puudutavad õigusaktid on praeguseks vastu võetud, kuid protsess veel käib. Kolmapäeval võttis riigikogu vastu viimase seaduse kahest, mis aitavad muuta töövõimereformi käivitumise sujuvamaks ning lahendada osad sotsiaalteenuseid puudutavad küsimused - sotsiaalhoolekande seaduse.

Kaks toetust

Viimase hetke arutelude käigus tõusis päevakorrale ja pälvis meedias tähelepanu kaks teemat, mille tausta sooviksin järgnevalt selgitada - puudega tööealise inimese toetus ning töötamistoetus.

Nimelt lihtsustub reformi käigus puudega tööealise inimese toetuse määramise kord, et jaotada toetuse eelarvet abivajajate vahel õiglasemalt. Inimesed ei pea edaspidi enam täitma paarikümne eurose toetuse saamiseks pikki ja tülikaid ankeete, selle asemel määratakse toetus neile automaatselt vastavalt tuvastatud puude liigile ja raskusastmele. Uued toetussummad on arvutatud varasemate toetuste keskmiste põhjal ning võimaluste piires oleme eelistanud neid, kes seda toetust enim vajavad. See tähendab, et iga puudeliigi lõikes hakkaksid suurimat toetust saama sügava puudega inimesed, puudeliikidest kavandame suurimad toetused nägemispuudega, liikumispuudega ja liitpuudega inimestele.

Miinimum kasvab

Süsteemi lihtsustamise positiivse kaasmõjuna laieneb toetus senisest suuremale ringile inimestele ehk kõigile tööealistele puudega inimestele. Samuti tõstetakse inimeste paremaks abistamiseks toetuse miinimummäär ligi 16 eurolt enam kui 28 euroni. See tähendab pea 70-protsendist kasvu. Kõik muutused on toimunud olemasoleva eelarve sees, sest paraku pole meil võimalik suurendada kõnealuseks toetuseks mõeldud eelarvet. Küll aga oleme arutanud ja leppinud toetuste uued suurused kokku mitme puuetega inimeste esindusorganisatsiooniga, sealhulgas kurtide liit, liikumispuudega inimeste liit, pimedate liit, pimekurtide tugiliit ning vaimupuudega inimeste tugiliit.

Kõnealust uuendust on kritiseeritud väitega, et tegu on katsega vähendada puuetega inimeste sissetulekut. Kui sama eelarve piires toetusi ümber jagada, on iseenesest loogiline, et osa inimesi saab raha rohkem, teine vähem. Kuid vähenemistest rääkides tuleb arvestada, et tegu on mõne euroga kuus ja mitte kõigile. Samuti tasub meeles pidada, et ka tänane toetusskeem näeb ette perioodilist ümberhindamist, mis muudab toetuse suurust.

Ma saan inimlikult aru, et on olukordi, kus iga euro võib olla kulla hinnaga, kuid kui vaadata töövõimereformi tervikpilti, siis antud hetkel tuleb süsteemi tervikuna raha juurde. Me panustame väga tõsiselt vähenenud töövõimega isikutele - sealhulgas puuetega inimestele - mõeldud teenuste arendamisse. Mõelgem ise, kumb on kaalukam: kas see, kui su üks toetus väheneb mõne euro võrra, või kui hakkad saama tuhandetes eurodes rohkem teenuseid, mis aitavad leida tegevust ja tööd, ning sinu sissetulekud kasvavad? Üksnes järgmisel aastal on kavas osutada töövõimereformi sihtrühmale Töötukassa vahendusel tööturuteenuseid 7,8 miljoni euro eest.

Töötamistoetuse asemele korralik töölesõidutoetus

Teiseks on tekitanud küsimusi puuetega tööealistele inimestele mõeldud töötamistoetuse asendamine uute toetuste ja lahendustega. Kriitikud leiavad, et nii kaob toetusliik, mida miski muu ei kata. Selle väitega ei saa paraku nõustuda ning õigupoolest tundub veenvam hoopis vastupidine: inimeste võimalused paranevad, sest edaspidi on võimalik hüvitada varem töötamistoetusega kaetud kulutusi mitmest allikast ja suuremas kogusummas.

Töövõimereformi rakendudes hakkab senist töötamistoetust asendama peamiselt Töötukassa pakutav töölesõidutoetus. Tegu on osaga suuremast muutusest, kus vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamine läheb Sotsiaalkindlustusameti asemel Eesti Töötukassa vastutusalasse ning hakatakse pakkuma senisest rohkem teenuseid. Praegust töötamistoetust kasutab reeglina vähem kui üks protsent töötavatest puuetega inimestest, näiteks tänavu maksti üheksa kuuga 40 isikule 6600 eurot. Leiame, et kuni 300 eurot kuus olev töölesõidutoetus saab olema oluliselt mõjusam lahendus inimeste tööleaitamisel kui keskmiselt seitse eurot kuus olev töötamistoetus.

Võrreldes töötamistoetusega on töölesõidutoetust ka mugavam kasutada, sest selle taotlemiseks ei pea esitama kuludokumente. Lisaks saab töölesõidutoetusega katta oluliselt suurema osa transpordiga seotud kuludest inimesel, kes ei saa puude või tervisesisundi tõttu kasutada töölkäimiseks ühistransporti (v.a taksot). Nii ületatakse ühtlasi olulised probleemid, mis jäid varem töötamistoetusega lahendamata.

Abivahendite korraldus paraneb

Töötamistoetust ei maksta praegu üksnes tööle sõitmiseks, vaid seda kasutatakse vahel ka abivahendite ostmiseks. Samas saab töötamiseks vajalikke abivahendeid abivahendite süsteemist, kusjuures konkreetsete tööülesannete täitmiseks mõeldud abivahendid annab Eesti Töötukassa vajaduse korral kasutamiseks tasuta. Uueks aastaks on abivahenditeks ette nähtud oluliselt rohkem raha kui varasematel aastatel.

Vähetähtis ei ole ka kaasuvate teemadega tegelemine. Kolmapäeval riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse uus redaktsioon loob muuhulgas selgema raamistiku kohaliku omavalitsuse poolseks inimeste abivajaduse hindamiseks ning seab miinimumnõuded vajalike sotsiaalteenuste osutamisele. Koosmõjus töövõimereformi erinevate muudatustega aitab seegi erivajadustega inimestel saada vajalikku teenust tänasest paremini.

Töövõimereformi ettevalmistused on käinud sel aastal märkimisväärsemalt sõbralikumas ja konstruktiivsemas õhkkonnas kui mullu, tänan osapooli selle positiivse õhkkonna eest. Meile on suureks tunnustuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht, et reform on ajapikku oluliselt paremaks muutunud ning selle võiks ellu viia, parandades viimased detailid. Seda oleme võimaluste piires ja erinevate osapoolte seisukohti arvestades viimastel kuudel ka teinud. Nüüd on käes tegude ja uue mõtteviisi aeg.