Rait Maruste: Tegime seadust lausa õpiku järgi
Ometi on viimase aasta sündmused ja nende meediakajastused jätnud mulje, nagu oleks erakondade rahastuses midagi nii korrast ära, et see on, meeletuks ohuks Eesti demokraatiale” ning põhjustaks kõiki muid Eestit vaevavaid hädasid.
Erakondade rahastamise regulatsioonis on kaks külge: rahastamine ise ja rahakasutuse kontroll. Muudatusi on tulemas mõlemasse. Erakonnaseadus näeb ette erakondade rahastamise kontrollimiseks järelevalvekomisjoni (ERJK), mis koosneb avalikkuse ja erakondade esindajatest.
Et komisjon saaks täita talle pandud ülesannet vajaliku põhjalikkuse ja usaldusväärsusega, tegi komisjon hulga ettepanekuid, kuidas rahakasutuse aruandlus peaks toimuma. Kõik need ettepanekud arutati mitmel korral läbi järelevalvekomisjoni ja erakondade peasekretäridega ning põhiseaduskomisjonis, seejuures üksteist vastastikku kontrollides ja tasakaalustades. Töö tulemused kiitis põhiseaduskomisjon heaks ja see vormus eelnõuks 304 SE, mis on tänaseks läbinud esimese lugemise.
Rangem kui MTÜ-dele
Kokkuvõttes: erakondade rahastamise aruanded ja terminoloogia ühtlustatakse ning viiakse kooskõlla raamatupidamise üldiste põhimõtetega. Muudatuste kohaselt koostab erakond allikate lõikes tulude ja võetud laenude kohta kvartali lõpu seisuga aruande ja esitab selle 10. kuupäevaks järelevalvekomisjonile. Varem üksikkandidaadi kohta sätestatut kohaldatakse ka erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerinute suhtes, kes on teinud valimiskulutusi lisaks või eraldi erakonnast või valimisliidust. Aruanded avalikustatakse komisjoni veebilehel.
Samuti on erakond kohustatud pidama oma majandustegevuse kohta veebilehte, mille andmed tuleb esitada registriosakonda. Erakond võib pidada ja kasutada valimiskuludeks ainult neid arvelduskontosid, millest ta on järelevalvekomisjoni teavitanud. Komisjonil on õigus nõuda välja kõiki oma tegevuseks vajalikke dokumente ja teha ettekirjutusi dokumentide mitteõigeaegse esitamise juhtudel. Eelnõu menetlemine peaks lõpule jõudma veebruaris/märtsis ja see jõustuks 1. aprillil.
Erakond on juriidiliselt vormilt ja olemuselt MTÜ. Kui ka teised avalikku raha (hinnanguliselt umbes 60 miljonit eurot) kasutavad MTÜ-d, sihtasutused ja seltsingud alluksid avaliku raha kasutamise aruandluses samadele järelevalve ja aruandluse reeglitele, oleks see suur saavutus.
Tajudes konstruktiivse osa puudust rahastamise debatis, tegi põhiseaduskomisjon valdkonna asjatundjatele üleskutse esitada oma ettepanekud. Neid tuli suve lõpuks palju, kokku 21 üksikisikult ja ühenduselt, sealhulgas mitmeilt neilt, kes on praegu jääkeldris tegevad. Põhiseaduskomisjon tegi nende ettepanekutega pikalt ja põhjalikult tööd, et välja sõeluda kõigilt komisjonis esindatud parlamendijõududelt toetust leidvad ettepanekud. Teadlik eesmärk oli jõuda üksmeelele, sest vastasel korral ei hakkaks jõuga peale või läbi surutud reeglid toimima. Meile pandi pahaks, et läks palju aega.
Kompromisside leidmine on aeglane ja vaevarikas. Pealegi, oli meil tõesti hädaolukord või eriline põhjus ülepea kiirustada? Head lahendused vajavad küpsemiseks aega, see oli planeerimatu lisatöö jooksva töö kõrvale. Eks jääkeldri protsess näita, kui kiiresti põhjendatud ja läbikaalutud otsused sünnivad.
Tugijõudude nappus
See oli ettevalmistav töö, mille me lõpetasime detsembris. Omast arust tegime lausa õpiku järgi, s.o püüdsime parlamendina seada valitsusele (justiitsministeeriumile) poliitilise lähteülesande, mida ja kuidas teha, ning andsime üle kõik töös olnud materjalid ja seadsime eelnõu ettevalmistamiseks tähtaja – 1. märts 2013. Ka see ei leidnud mõistmist. Ometigi püüdsime selle poole, et parlament ei oleks ,,kummitempel”.
Teiseks tuli arvestada kurba tõsiasja, et riigikogu lõpmatu kriitika, sh kulukuse kriitika on muu hulgas viinud selleni, et riigikogus pole enam tugijõude, et ise põhjalikumaid eelnõusid koos mõjuanalüüside ja seletuskirjadega nõuetekohaselt ja operatiivselt ette valmistada. Justiitsministeerium on lubanud, et nad teevad kõik, et neile seatud ülesannet ja antud tähtaega järgida.
Kui rahvakogu soovib oma ettepanekuid lisada, siis tuleks need saata justiitsministeeriumisse. Või kui need valmivad hiljem, pärast seda, kui ministeerium on eelnõu esitanud, siis riigikogusse eelnõu korralise menetlemise käigus arutamiseks.
Mis puudutab muid ettepanekuid, mis jäävad väljapoole rahastamist ja selle järelevalvet ehk on seotud erakonnaõiguse ja valimisseadusega, siis neid käsitletaks järgmises etapis. Nii, nagu kavandas ka põhiseaduskomisjon.
