Teisest küljest on tegemata jäänud väga olulised arvutused. Me ei tea kui palju tekib ökoloogilist jalajälge akude tootmisel ning kas see on loodussõbralikum kui fossiilkütuste põletamine. Aga me liigume õiges suunas. Kui me vaatame 20 aastat ajas tagasi, siis ei olnud iPhone´dest haisugi, aga tänapäeval me oleme kõik sellega harjunud. Samamoodi ootavad meid 20 aasta pärast hoopis teised ajad ja teised tehnoloogiad ning küllap me harjume ka sellega ära.

Naftaajastu veel ei lõppe

On selge, et nafta puurimine ei lõppe veel nii pea - kui üldse kunagi. Mõni aeg tagasi räägiti, et naftaajastu on inimkonna ajaloos vaid äike vilksatus. Reaalsuses see ei pruugi üldse niiviisi olla, sest nafta tootmine ja tarbimine jääb sellisele tasemele, et seda ei kasutata ära ja seda jätkub prognoositud 200 aasta asemel hoopis 2000 aastaks. Ülejäänud tarbimine asendub elektrienergiaga. Nafta osakaal küll langeb, aga ta ei kao kuhugi. Küllap teavad seda ka suured naftaettevõtted ja kujundavad oma plaanid võttes arvesse elektriautode pealetungi.

Teslaga sõita on mõnus ja mugav. Kuid kui Eestit silmas pidada, siis siin puudub täielikult taristu autode laadimiseks. Elmo laadimisvõrgud on küll olemas, aga need on üpris aeglased. Seega on see kindlasti valdkond, kus peaks edasi arenema.

Elektriautode kättesaadavuse arenguperspektiiv tundub jälgivat ülejäänud tehnoloogia arengujoont. Kui müügile tulid esimesed televiisorid, siis nende hind oli ka vähestele jõukohane (1940. aastal maksis 12 tolline teler 795 dollarit - tänases vääringus on umbes 14 000 dollarit). Täna saab umbes 500 euroga 55 tollise televiisori. Täpselt sama moodi on elektriautodega. Hetkel maksab korralik Tesla 130 000 eurot, aga peagi tuleb välja Model 3, mille hind jääb 40 000 euro juurde. Juba see näitab trendi. Läheb viis aastat mööda ja siis saab uhkemaid elektriautosid ka osta umbes 30 000-40 000 euroga. Uus tehnika on alati kallim. Kui see kasutusele võetakse,seda arendatakse ja täiendatakse, muutub see kohe odavamaks.