Vabandan kogu politseiorganisatsiooni nimel kõigi ees, keda see olukord otseselt puudutab või kelle õiglustunnet see kaudselt riivab. Politsei peab oma tegevuses olema korrektne ja täpne. Mitte miski ei õigusta meie eksimusi. Oleme teinud vigu ning tunnistame neid ja tegeleme tõsiselt probleemide lahendamisega ega poe ressursipuuduse või millegi muu taha peitu.

Sellest, et Ida prefektuuris on politseiametnikud tahtlikult või tahtmata mõõtnud kiirust taatlemata seadmega, informeeriti mind jaanuari lõpus. Tõe väljaselgitamiseks algatasin sisejuurdluse, mis lõppes märtsis. Ametnikud andsid juurdluse käigus vastukäivaid ütlusi, kuid selgelt leidis kinnitust, et Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituses oli töö korraldatud ebarahuldavalt.

Rikkumised vaatame üle

Nõustusin Ida prefekti ettepanekuga ametnikke distsiplinaarkorras mitte karistada, vaid vahetada välja talituse juht, kes selle korralageduse eest vastutas. Praegu näeme, et üksuse juht ei ole siiani suutnud oma vastutust mõista ning on keeldunud prefekti ettepanekust kas lahkuda politseiteenistusest üldse või asuda tööle patrulli-politseinikuna. Seadus võimaldab vajaduse korral politseiniku teisele tööle üle viia ka n-ö jõuga. Seda me antud ametniku puhul kasutamegi. Tema uus töö on Jõhvi arestikambris.

Heastamaks seda, mida oleksime pidanud tegema pool aastat tagasi, anname inimestele võimaluse nõuda liiklusrikkumise väärteootsuse ülevaatamist kohtu poolt. Alates järgmisest nädalast võtame kõigi inimestega, keda need otsused puudutavad, ise ühendust ja iga juhtum vaadatakse individuaalselt läbi. Ebaõiglus peab saama heastatud.

Asutusesiseselt oleme teinud järeldused mõõtetegevuse eest vastutanud isiku kohta. Samas peame alati leidma õige tasakaalu selles, kui karmid ja ranged oleme politseinike karistamisel tööalaste eksimuste eest. Politseiorganisatsioonis on kujunenud selgeks kriteeriumiks, et rangeima jõuga karistatakse neid ametnikke, kelle süüline käitumine on tulenenud omakasust. Selles valitseb politseis absoluutne nulltolerants. Muude vigade korral on rangus kaalutlemise koht, ent me ei tohi unustada, mida avalikkus politseilt ootab, seda nii õigluse kui ka õiguspärasuse mõttes.

Politseinikud teevad oma tööd tohutu pinge all: seadustest tulenev nüansirohkus, pidev suhtlussituatsioon, mis on pahatihti konfliktne, ületöötamine, väsimus, piiratud ressurss nii aja, raha kui inimeste mõttes toob eksimused. Vigade ilmnemisel on valik: kas karistame inimest iga eksimuse eest või juhime sellele tähelepanu ja usume inimese õppimisvõimesse, hoides nii üleval töömeeleolu, inimeste soovi ja tahet ka homme oma ülesandeid südamega täita. Hirm karmi distsiplinaarkaristuse ees ei ole paraku kõige mõjusam hoolivuse, inimlikkuse ja õiglaselt kaalutletud otsuste motiveerimiseks.

Vigadest tuleb õppida

Ma väga loodan, et meie ridades ei ole enam ühtki inimest, kes usuks, et politsei töö on ülepeakaela ja vahendeid valimata kiirust mõõta. Kui üks või teine seade pole tehnilistel või formaalsetel põhjustel kasutatav, siis täidamegi neid ülesandeid, mis kiirusemõõtjat või kaalu ei nõua. Seadmete pidev kontrollimine ja taatlemine on meie töö igapäevaosa ning nii raha kui ka aeg nendeks töödeks on alati planeeritud. Mis omakorda toob välja ehk kõige kurvema tõsiasja kogu juhtumi juures. Selle, et tegemist oli lihtsalt teadliku ja süstemaatilise hoolimatusega.

Turvalisuse loojad ja kaitsjad ei ole eksimatud, ent peavad olema vankumatu moraaliga ja valmis vigadest õppima. Mõistma, et iga eksimus on plekk meie mundril, mis tuleb heastada ja tagasi teenida. Rahvas usub meisse, politsei on üks usaldatavamaid institutsioone ühiskonnas. See kohustab maksimaalselt.Politsei eksisSündmuste kronoloogia

••13. augustist kuni 21. detsembrini 2011 vormistasid Ida-Virumaa prefektuuri liiklusjärelevalve talituse töötajad taatlemata kiirusemõõturiga 178 ja taatlemata kaaluga kaks ebaseaduslikku väärteootsust. Dokumentidesse kirjutati, et osa mõõtmisi teostati aparaadiga, mida tegelikult sel ajal ei kasutatud.

••7. veebruaril 2012 algatati Raivo Küüdi käskkirjaga distsiplinaarmenetlus.

••5. märtsil 2012 lõppes distsiplinaarmenetlus ettepanekuga karistada eri süütegude eest liiklusjärelevalvetalituse juhti Alvar Ottokari ja tema nelja alluvat.

••„Pealtnägija” osutab sellele, et prefektuuri juht Aldis Alus otsustas politseinikke mitte karistada, peadirektor Küüt nõustus temaga. Inimestega, kes olid maksnud taatlemata kiirusemõõturitega määratud trahve, ühendust ei võetud.

••6. novembril algatati kriminaalasi ametkondliku võltsimise osas.

Allikas: ERR, „Pealtnägija”