REELIKA LEETMAA: Kuidas võidelda töötusega?

Koos His­paa­nia, Lee­du ja Lä­ti­ga on Ees­ti üks Eu­roo­pa Lii­du kii­re­mi­ni kas­va­va töö­tu­se­ga rii­ke. Võrrel­des ma­jan­dus­kas­vu aas­ta­te­ga on muu­tu­nud nii töö­tu­te arv kui ka koos­seis.

Kui va­rem kes­ken­dus töö­po­lii­ti­ka ris­kirühma­de­le, siis uu­te töö­tuks re­gist­ree­ru­nu­te hul­gas do­mi­nee­ri­vad pa­ri­mas tö­öeas, al­les hil­ju­ti töö­ta­nud ini­me­sed. Vä­he­ne­nud on pi­kaa­ja­lis­te töö­tu­te ning suu­re­ne­nud mees­te osa­kaal. Sa­mal ajal on Ees­ti ku­lu­tu­sed töö­tushüvi­tis­te­le ja töö­tu­ru­tee­nus­te­le ühed Eu­roo­pa väik­sei­mad.

On sel­ge, et töö­tu­se lee­ven­da­mi­seks liht­said la­hen­du­si po­le ja ei pii­sa üks­nes ot­se­selt töö kao­ta­nud ini­mes­te­le suu­na­tud te­ge­vus­test. Sa­mavõrd olu­li­ne on nõud­lu­se tur­gu­ta­mi­ne kas suu­re­ma­hu­lis­te riik­li­ke in­ves­tee­rin­gu­te, eks­por­di­toe­tus­te või si­senõud­lu­se kas­va­ta­mi­seks mõel­dud meet­me­te kau­du, mis ai­ta­vad säi­li­ta­da se­ni­seid ja luua uu­si töö­koh­ti. Kuid kui­das peaks muu­tu­nud olu­kor­ra­ga ko­ha­ne­ma ot­se­selt töö kao­ta­nud ini­mes­te­le suu­na­tud po­lii­ti­ka: kas la­hen­du­seks on töö­tu­ru­koo­li­tus, hä­daa­bitöö­de kor­ral­da­mi­ne või tu­leks hoo­pis suu­ren­da­da töö­tushüvi­ti­si ja ai­da­ta töö kao­ta­nud ini­mes­tel ras­ke aeg võima­li­kult va­lu­tult üle ela­da?

Kohanemisvõimetu poliitika

Kui­gi Ees­tis töö­po­lii­ti­ka mõju pi­de­valt ei hin­na­ta, võib eri rii­ki­de ko­ge­mus­te põhjal öel­da, et kõi-ge tu­le­mus­li­ku­maks on töö­tu­te ai­ta­mi­sel osu­tu­nud kva­li­teet­se­te töö­va­hen­dus- ja nõus­ta­mis­tee­nus­te pak­ku­mi­ne koos pi­de­va rii­gi­pool­se tö­öot­sin­gua­la­se te­ge­vu­se kont­rol­li­ga; sa­mu­ti prog­ram­mid, mis on mõel­dud era­sek­to­ris hõive loo­mi­seks või säi­li­ta­mi­seks. Ma­jan­dus­kas­vu ajal, kus osa töö­tust on va­ba­taht­lik, pee­tak­se tõhu­sai­maks just nõus­ta­mist ja töö­va­hen­dust koos tö­öot­sin­gua­la­se te­ge­vu­se kont­rol­li­ga. See­vas­tu ma­jan­dus­lan­gu­se ajal, mil suur osa töö­tust on sun­ni­tud, on tu­le­mus­li­ku­mad pi­gem era­sek­to­ri hõive säi­li­ta­mi­seks ja töö­koh­ta­de loo­mi­seks mõel­dud prog­ram­mid, mi­da pa­ku­tak­se ena­mas­ti koos koo­li­tu­se ja nõus­ta­mi­se­ga. Li­saks sõltub töö­po­lii­ti­ka tu­le­mus­lik­kus pal­jus­ki sihtrühmast. Näi­teks noor­te­le suu­na­tud töö­tu­rup­rog­ram­mi­dest on pal­jud osu­tu­nud vä­hetõhu­saks, mistõttu nen­de pu­hul pee­tak­se pa­ri­maks en­ne­ta­vat lä­he­ne­mist, eelkõige koo­list väl­ja­lan­ge­mi­se väl­ti­mist.

Kind­las­ti oleks ka Ees­tis es­ma­joo­nes tar­vis ta­ga­da liht­ne võima­lus end töö­tu­na ar­ve­le võtta, saa­da tea­vet va­ba­dest töö­koh­ta­dest ja pa­ku­ta­va­test toe­tus­test-tee­nus­test. Li­gi kuu­pik­ku­sed jär­je­kor­rad nõus­ta­ja vas­tuvõtu­le ja veel­gi pi­kem oo­teaeg tee­nus­tes osa­le­mi­seks näi­ta­vad il­me­kalt meie töö­va­hen­dus-süstee­mi ko­ha­ne­misvõime­tust. Vä­hem täht­sat rol­li ei män­gi ka e-la­hen­dus­te ka­su­tu­se­levõtt nii töö­tu­na re­gist­ree­ru­mi­seks kui ka nõus­ta­mis- ja töö­va­hen­dus­tee­nus­te pak­ku­mi­seks. Nii tö­öot­si­ja­te­le kui ka tö­öand­ja­te­le häs­ti­toi­mi­va töö­va­hen­dus­por­taa­li käi­vi­ta­mi­ne on sa­mu­ti tä­nap­äe­va­se riik­li­ku töö­va­hen­dussüs-tee­mi la­hu­ta­ma­tu osa.

Koolituse mõju

Töö­tu­ru­koo­li­tu­se mõju hi­li­se­ma töö­ta­mi­se tõen­äo­su­se­le on mu­jal maail­mas and­nud vaiel­da­vaid tu­le­mu­si, kuid konk­reet­se sihtrühma ja töö­tu­ru olu­kor­ra va­ja­du­sest läh­tuv koo­li­tus kom­bi­nat­sioo­nis näi­teks pal­ga­sub­sii­diu­mi­de­ga on ena­mas­ti mõ-ju­nud häs­ti. Ka prae­gu on töö kao­ta­nu­te hul­gas kind­las­ti pal­ju ini­me­si, kel­le­le ma­jan­du­so­lu­kord an­nab mo­ti­vat­sioo­ni ümberõppeks või poo­le­li jää­nud ha­ri­dus­tee lõpe­ta­mi­seks, eri­ti kui se­da toe­tab sti­pen­dium. Ai­nult täien­dus- ja ümberõppe­le ma­jan­dus­lan­gu­se ajal siis­ki loo­ta ei ta­suks.

See­vas­tu hä­daa­bitöö­des osa­le­mist pee­tak­se osa­le­ja­te­le pi­gem kah­ju­li­kuks. Üks põhjus on ne­ga­tiiv­ne mai­ne, mis tö­öand­ja­tel sa­ge­li osa­le­nu­te­ga seos­tub. Sa­mas on hä­daa­bitöö­de kor­ral­da­mi­ne õigus­ta­tud lühia­ja­li­selt tea­tud ris­kirühma­de pu­hul ja sel­le ot­se­ne eesmärk ei peaks­ki ole­ma hi­li­sem töö­ta­mi­ne, vaid pi­gem töö­har­ju­mu­se säi­li­ta­mi­ne. 

Hüvitis kui stabiliseerija

Kui­gi eri uu­rin­gu­te põhjal võib öel­da, et um­bes viis prot­sen­ti töö­tuid on val­mis alus­ta­ma et­tevõtlust, moo­dus­tas mul­lu star­dia­bi­ga et­tevõtlust alus­ta­nud töö­tu­te osa­kaal kõigist Ees­ti töö­tu­test vaid 0,3%. Star­dia­bi toel et­tevõtlust alus­ta­nud töö­tu­te arv on aas­ta­te jook­sul vä­he­ne­nud: kui 2000. aas­tal oli neid 441, siis 2008. aas­tal vaid 162. Vä­hem olu­li­sed po­le ka tei­sed era­sek­to­ri hõive säi­li­ta­mi­seks mõel­dud meet­med, mis meil prae­gu si­su­li­selt puu­du­vad. Näi­teks koon­da­mi­so­hus töö­ta­ja­te tö­öa­ja aju­ti­ne vä­hen­da­mi­ne kom­bi­nee­ri­des se­da koo­li­tu­se, pal­ga­sub­sii­diu­mi või töö­tushüvi­ti­se saa­mi­se­ga.

Ma­jan­dus­lan­gu­se ajal on olu­li­ne roll täi­ta töö­tushüvi­tis­tel. Mit­med uu­rin­gud on näi­da­nud, et töö­tus­kind­lus­tu­sel on ma­jan­dustsükleid ta­sa­kaa­lus­tav mõju, sest see võimal­dab tar­bi­mist lan­gus­pe­rioo­dil heal ajal ko­gu­tud re­ser­vi ar­velt säi­li­ta­da. Tei­sisõnu täi­dab töö­tus­kind­lus­tus ma­jan­du­se au­to­maat­se sta­bi­li­saa­to­ri rol­li.

Soo­me, Bel­gia, Prant­sus­maa ja Sak­sa­maa tur­gu­ta­vad ma­jan­dust muu hul­gas kas kõrge­ma­te hüvi­tis­te maks­mi­se, mak­se­pe­rioo­di kes­tu­se pi­ken­da­mi­se või saa­ja­te rin­gi laien­da­mi­se kau­du eelkõige tea­tud ris­kirühma­de­le, na­gu pen­sionä­rid, töö­tud ja las­te­ga pe­red. Ar­ves­ta­des meie töö­tushüvi­tis­te ta­set, mis on ma­da­laim Eu­roo­pas, ja pii­ra­tud saa­ja­te rin­gi, oleks kind­las­ti mõist­lik, kui jõutaks kok­ku­lep­pe­le ra­ken­da­da uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses et­te näh­tud hüvi­tis­te­pa­kett, na­gu esial­gu pla­nee­ri­ti. Näi­teks 2008. aas­tal sai töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist vaid kol­man­dik uu­test töö­tu­test, li­gi 40% pi­di lep­pi­ma na­pi 1000-kroo­ni­se töö­tu­toe­tu­se­ga ja kol­man­dik ei saa­nud kum­ba­gi hüvi­tist.

Kui rii­gi eesmärk on töö­tust tõepoo­lest töö­po­lii­ti­ka­ga mõju­ta­da, siis kind­las­ti ei pii­sa­gi sel­lest, kui li­sa­da ämb­ris­se vett tee­lu­si­ka­ga.  

Seetõttu on mõist­li­kum tõsta töö­tus­kind­lus­tu­se mak­semää­ra ja suu­na­ta töö­tu­ru­tee­nus­te fi­nant­see­ri­mis­se täien­da­vaid va­hen­deid, en­nekõike võtta eu­ro­ra­ha võima­li­kult kii­res­ti ka­su­tu­se­le ja hin­na­ta ümber sel­le ka­su­ta­mi­seks sea­tud prio­ri­tee­did.