Ei ole. Ma ei näe, et see võiks igal pool realiseeruda, nii nagu see mõeldud on. Kardetavasti hakatakse seda mõnel pool kurjasti ära kasutama. Kui neid piirnorme ei ole, siis võib asi minna selleni, et öeldakse: sul on üldtööaeg ja sa pead sama raha eest vajaduse korral ära tegema ka rohkem tunde.

Praegu on paika pandud, et klassi ees võib olla teatud arvu tunde ning ülejäänud on üldtööaeg. Tundub, et see ettepanek läheb sinna auku, et fiktiivselt tõstame justkui palka, kuid tegelikult laseme sellesama raha eest rohkem tööd ära. Kokkuvõttes palk ju ei tõuse, sest rohkem tööülesandeid suunatakse üldtööaja sisse.

Aaviksoo tahab tõsta noorempedagoogide palka 700 euroni. Kuidas hinnata seda sammu?

Esiteks pole see piisav ja kui räägime ainult nooremõpetaja palgast, siis seda küll tõstetakse, kuid teistel ametijärkudel jääb töötasu samaks. See otsus küll mõjutab paljusid õpetajaid, kuid jätab väga paljud ka puutumata. Kui kõikide ametijärkude palka tõstetaks, oleks teine asi, ent kui ettepanek on tõsta vaid nooremõpetaja palka umbes 15 protsenti, siis see on ebapiisav.

Märtsis toimus õpetajate streik. Kas selle tagajärjel on midagi muutunud?

Põhiline on see, et ühiskonnas vähemalt teadvustati probleemi. Otsest tagajärge paraku ei ole, ei saa öelda, et just tänu sellele oleks mingi edasiminek toimunud. Samas, eks riigieelarvet alles pannakse kokku, sügiseks on ilmselt selgemalt näha, kas ja kui palju streigist otsesemalt kasu oli.

Kas võib oodata, et õpetajad tulevad uuesti tänavatele?

Kui septembriks selgub, et uus riigieelarve ei arvesta praktiliselt üldse meie soovidega, siis ma ei välistaks uut streiki.

Ministeerium ütleb, et põhihariduse kättesaadavuse tagab omavalitsus, keskhariduse kättesaadavuse riik. Kas see on mõistlik lahendus?

Hariduse andmine võiks ikkagi olla riigi korraldada, et hariduselu ei jääks selle taha, et kohalik omavalitsus on nõrk ja seetõttu jääb midagi tegemata.

Kuidas tundub n-ö puhta gümnaasiumi idee?

Ma töötan ühes puhtas gümnaasiumis, kuid mul on ka kogemus täistsüklikoolist.Vähemalt linnades näen puhaste gümnaasiumide puhul positiivset osa rohkem. Kui aga rääkida üle-eestiliselt, siis ilmselt tekib väiksemates kohtades probleeme, kas ja kuidas see lahutamine välja näeb ning kas see mõnel pool ei tekita hariduse kättesaadavuse vähenemist.

Puhta gümnaasiumi suurim pluss on ikkagi võimalikult kõrge taseme hoidmine?

Jah. Puhtas gümnaasiumis on rohkem paralleelklasse, seetõttu saame ka väiksema tunnikoormusega ainetes vastava eriala spetsialiste tööl hoida. Kui on väike kool, kus on üks paralleelklass, siis ei ole võimalik tööl hoida füüsika-, keemia- ega geograafiaõpetajat. Sealt tuleneb probleem, et teinekord ei õpeta õpilasi oma ala spetsialist.

Eraldiseisvas gümnaasiumis saab pakkuda rohkem ka valikkursusi ehk õpilase valikud suurenevad selle kaudu, et ta saab endale rohkem kursusi valida.

Reemo Voltri, Tartu Poska gümnaasiumi õpetaja