Lugenud 30. detsembri numbrist artiklit "Perearstid jäid jalule aitamata", jäi mul mulje, et asekantsler doktor Arvi Kase pole veel jõudnud põhjalikult süüvida Tallinna tervishoiusüsteemi eripärasse. Mind üllatasid väited, et arstid ei pea olema peaarsti käsutaitjad ning et peaarst peab saama vabalt suunata oma patsienti hea eriarsti juurde, mitte "peaarsti käsul kõrvalruumi". Taolist "peaarstide käsumajandust" pole Tallinnas kunagi olnud.

Olen töötanud alates 1974. aastast Tallinna tervishoiusüsteemis ning väidan kindlalt, et nende aastate jooksul on jaoskonnaarstidel olnud kõik võimalused konsulteerida patsiente vastavalt oma äranägemisele kõikides Tallinna ja Eesti raviasutustes, ka Peterburis ja Moskvas. Kunagi pole ükski peaarst ega mõni kõrgem institutsioon piiranud haigete konsulteerimist eriarstide juures, kui raviarst pidas seda vajalikuks.

Heaks näiteks võiks tuua Tallinna Pelgulinna haigla nefroloogiaosakonna, kus osakonnajuhataja Silvia Künnapuu kauaaegsel juhtimisel on kvaliteetset arstiabi saanud tuhanded inimesed vaatamata oma elukohale. Isegi tollase IV haigla nn eliitpatsiendid eelistasid sageli seda osakonda, kui nad vajasid tõsist abi, mitte "luksustingimusi". Mäekalda polikliinikus olid aga juba 1979. aastast arstid Maie Pild ja Olev Karu oma piirkonna patsientidele tegelikeks perearstideks. Ka praegu ei toimu Tallinna suurtes polikliinikutes mingit peaarstide "käsumajandust".

Olen vestelnud paljude Lasnamäe ja Mustamäe elanikega ning küsinud, mida nad eelistavad, perearsti või praeguseid polikliinikuid. Selgus, et eelistus langes viimastele.

15. oktoobril arutas Lasnamäe halduskogu elanike esmatasandi arstiabi korraldust. Leiti, et otstarbekam vorm on selline, nagu see on praegu Lasnamäe polikliinikus.

Tervishoiureformi Tallinnas ei saa läbi viia sarnaselt Põlva, Elva või Haapsaluga, sest pealinn on keeruline süsteemide kogum. Tallinn tahab määrtleda täpselt oma staatuse pealinnana, 22. detsembril läbis volikogus esimese lugemise Tallinna staatuse seadus. Alles pärast seaduse jõustumist saab läbi viia tõsisemaid reforme, ka tervishoiusüsteemis.

Eestis puudub veel perearstiseadus, vastu on võtmata uus tervishoiukorralduse seadus. Seega puudub praegu tervishoiureformi alus, reformimine on ennatlik ja võib kahjustada elanike huve ning põhjustada asjatuid kulutusi. Avalikustamata on majanduslik kalkulatsioon ja analüüs selle kohta, kas Talllinnas on ökonoomsem senine polikliinikute süsteem või uus, perearstide süsteem.

VIRVE SIIRAK

Lasnamäe halduskogu liige, Eesti Kristlike Arstide ühingu president