Väino Rajangu Foto: Karl Anders Vaikla

Eesti Päevalehe artiklisarjas „Seisakumurdjad” on pakutud huvitavaid mõtteid, kuid valitsusringkondadest pole lehte jõudnud vähimatki tagasisidet ideede toetuseks või ümber lükkamiseks. Vastutamatuse õhkkond, mis seda võimaldab, algab juba riigikogust, kuhu erakonna võtmeisikutel on valimisnimekirjadega trikitamise kaudu võimalik saada väga tagasihoidliku hulga valijate häältega. Sama suhtumine kandub riigikogust edasi otsustamise ja juhtimise madalamatele tasanditele. Üldise vastutamatuse olukorras hägustuvad ka riigi arendamise prioriteedid. Seda peegeldavad järgmised näited.

p Inimestele pandi kohustus korraldada kõigi hoonete ehitisregistrisse viimine. Kuid keda segab aastaid maal aianurgas seisnud kuur? Ometi peab nüüd registrikande saamiseks läbima suure bürokraatia ning kulutama aega ja raha. Samal ajal ei klapi rahvastikuregistris inimeste andmed ja kui riigi institutsioonid tahavad inimesele teadet edastada, pole sellest registrist abi. Kumb register on olulisem, ehitisregister või rahvastikuregister? Rahvastikuregistri tõttu tuleb asju ajades mõne otsuse jõustumist oodata viis kuud, sest rahvastikuregistrisse kantud aadressil jäävad isikul dokumendid vastu võtmata ja seetõttu aeglustub kogu arendustegevus. Järeldus: riik on probleeme lahendanud vales järjekorras ja sisuliselt soosib vastutamatust.

« Avalehele 23 Kommentaari