Riigiarhiivi dokumentide põhjal võib öelda, et idanaabri luureteenistuste tegevus Eesti Vabariigis oli kuni 1940. aastani pidevalt intensiivne. Eesti kohta koguti välis- ja sisepoliitilist, majanduslikku ja sõjalist informatsiooni; loodeti imbuda Eesti ja siin tegutsevate teiste riikide eriteenistuste ridadesse, aga ka vene valgeemigrantide organisatsioonidesse. Moskvas nähti Eesti Vabariiki tulevikus võimaliku sõjalise vastasena ja Eestit võimaliku tulevase sõjatandrina.