Foto: Vallo Kruuser

Minu jaoks jääb seetõttu seekordse preemia laureaadile omistatud preemia täielikult arusaamatuks, sest Varro Vooglaiu juhitud SAPTK on saanud hakkama küll suurepärase ideoloogilise kampaania käima lükkamisega, kuid miks omistada talle tiitlit tasakaalustatud arengu edendamise ja kodanike elukvaliteedi arendamise eest? See on ju ilmselgelt olematu. Mis on see elutöö missioon, mida Vooglaid ja Co on läbi viinud? Mina olen oma elust pühendanud kümme viimast aastat sellele, et LGBT inimeste olukord Eestis oleks elementaarsel õiguslikul tasandil kaitstud, mingit missioonipreemiat ma pole saanud ja pole ka palunud, ma teen seda tööd oma missioonitundest ja karjuvast ebaõiglusest ühe ühiskonna grupi vastu.

Omaette sigaduseks pean ma aga seda, et raha jagatakse vihkamist õhutava organisatsiooni tegevuse edendamiseks, mitte tasakaalustatud ühiskonna arenguks.

Iga rikkur võib jagada oma miljoneid, kellele tahab, see on tema õigus. Praegune laureaat aga määrib paraku kogu selle ürituse mainet ja senist hea nime. Kui mitte kümne või kahekümne, siis viiekümne aasta pärast vaadatakse sellisele tegevusele lihtsalt piinlikkusega, sest me ei anna ju täna välja auhinda Hitlerile eduka missiooni eest.