Paraku olen sedalaadi seostamistele põrganud varemgi ja seda Eesti venekeelses meedias. Meie suure naabri meediakanaleis on juba tõsiselt „töös“ vähemuse „rõhumise vastase“ protesti õigustamise uuendatud meem. Ellami tekst on küll teisest ooperist, aga ei tahaks jätta seda oma elu elama.

Heatahtelised ja politoloogiast toetatud mõtted identiteetidest, eliitide rollist ja läbirääkimiste kasulikkusest on ju tervitatavad. Üldiselt on ka mõistlik, kui tahetakse õppida, st küsida: mida tehti meil valesti.

Kuid seekord sisendavad Ellami üldised järeldused sedagi, et Tallinna kesklinna sõna tõsised mõttes rüüstati meie endi süül.

Pean silmas järgmisi passaaže...

Kas pronksiöö oleks teisiti kulgenud, kui Toompeal oleks olnud võimul teistusugne koalitsioon, näiteks Keskerakonnaga?