Eriti inetu on, et sellesse võitlusse on aetud ka Ansip, kelle puhul komisjoni eetikakoodeks välistab parteipoliitilise tegevuse liikmesriigi poliitikas. Miks siis nii vihaselt Jõksi rünnatakse ja milliste argumentidega?

Jürgen, Sa võtad endale pädevuse anda hinnang Jõksi kui juristi kompetentsusele, öeldes, et Jõks oma põhiseadustõlgendustega on juristide seas üsna üksi. Läinud aastal valis paradoksina just Eesti Päevaleht Jõksi Eesti mõjukaimaks juristiks. On kaks Eesti riigiõiguse ajalugu muutvat põhimõttelist põhiseadustõlgendust, mida on toetanud ka Jürgen Ligi, konsensuslikult Riigikogu ja lisaks Eesti juriidiline avalikkus. Esimene on Euroopa Liiduga liitumisel põhiseaduse täiendus, millega sätestati, et Eesti Vabariik on EL-i liige, lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. See nn põhiseaduse kaitseklausel oli Jõksi ettepanek ja andis selge lähtekoha, et need EL regulatsioonid, mis on nende aluspõhimõtetega vastuolus, on seega põhiseaduse vastased.

Üks hirm on vallanud mitmeid poliitikuid ja selle paanilisi väljendusi me praegu näeme.

Teine oluline küsimus oli seotud õigusliku järjepidevuse kaitsega piirilepingu sõlmimisel. Jõks andis siis oma selge riigiõigusliku käsitluse, mida samuti Riigikogu suure ülekaaluga toetas. See samm vältis õigusliku tõlgendamise võimalust, et Eesti oleks loobunud õigusliku järjepidevuse põhimõttest.

Kahe esimese näite puhul oli Jõksi põhiseadustõlgenduse selja taga Riigikogu enamus. Võtame kolmanda juhu, kus Jürgen Ligi ei toetanud Jõksi ettepanekut. Nimelt siis, kui Siim Kallas sai 2002 peaministriks, otsustasid Savisaar ja Kallas keelustada valimisliidud kohalikel valimistel. Riigikogu enamus ka toetas seda otsust. Jõks kaebas selle otsuse Riigikohtusse ja võitis. Nüüd Kallase juhtimisel sätestati seaduses, et 2002 saavad valimisliidud tegutseda, kuid 2005 on nad keelatud. Jõks läks teist korda Riigikohtusse ja võitis uuesti. Selles juhtumis oli Jõksi põhiseadustõlgendus küll vastuolus Riigikogu enamusega, kuid lõplik põhiseaduse tõlgendaja Riigikohus toetas Jõksi suisa kahel korral.

Võtame kokku. Üks hirm on vallanud mitmeid poliitikuid ja selle paanilisi väljendusi me praegu näeme. See on hirm, et Eesti saab sõltumatu presidendi, kellel on ka riigiõiguslik autoriteet ja kompetents oma seaduste väljakuulutamise pädevust realiseerida. Seda Ligi ütlebki otsesõnu: "Selle taustal on ta lubadus hakata seadusi oma suva järgi blokeerima hakata eriti ohtlik arusaam presidendi pädevusest". Oot-oot? See, et president sõltumatult realiseeriks oma pädevust ja arusaama, kuidas kaitsta põhiseadust, on eriti ohtlik?

Aktsioon "Peatage Jõks" on käivitunud ja me näeme veel lähipäevil erinevaid vaatusi selles poliittehnoloogilises operatsioonis.

Minu meelest on Ligi arusaam sellest, et president ei tohiks oma volitusi kasutada põhiseaduse kaitseks, vastuolus põhiseadusega. Nii nagu on ka Ansipi teooria, et kui advokaat on kaitsnud riigi vastu kaebuse esitanud isikut, siis see on lubamatu. Selle teooria järgi ei oleks vandeadvokaat Indrek Teder kunagi tohtinud saada õiguskantsleriks, kuna esindas "riigi vastu" Siim Kallast kriminaalasjas, ammugi veel Märt Rask Riigikohtu esimeheks oma advokaadipraksise tõttu.

See mõtteviis on äärmiselt ohtlik, sest on õigusriigi vastane. Õigusriigis on riigivõim allutatud kohtulikule kontrollile ja isikutel on kaitseõigus. Kui asuda poliitiliselt revideerima isikute õigust advokaadile riigiasutuste otsuste vaidlustamisel, oleme jõudnud selektiivse õigusriigi idee juurde. See hakkab juba meenutama mingit juhitava demokraatia ideed.

Võtame kokku rünnakute põhiloogika: Jõks on liiga sõltumatu, liiga tugev jurist ja seetõttu ohtlik. Aktsioon "Peatage Jõks" on käivitunud ja me näeme veel lähipäevil erinevaid vaatusi selles poliittehnoloogilises operatsioonis. Mul on hea meel, et ründajad puhtsüdamlikult oma motiivid koheselt esimesel käigul üles tunnistasid. Taolised rünnakud on paradoksina Jõksi jaoks parimaks kvaliteedimärgiks.