Remi Adekoya: Isegi migrantide lapsed unustavad tõe immigratsiooni kohta

Paar aastat pärast seda, kui Ühendkuningriik avas oma tööturu Ida-Euroopa EL-i liikmetele, oli mul huvitav vestlus Nigeeria päritolu Briti kodanikuga. See noor mees oli ettevõtja, kelle vanemad olid emigreerunud Ühendkuningriiki 1960-ndatel.

Kui ta kuulis, et ma elan Poolas, ütles ta, et ta „palkab palju poolakaid, sest nad on odav tööjõud, Euroopa hiinlased". Mu ema on Poola päritolu, seega käis ta põlglik toon mulle närvidele ja ma pärisin, kas ta on unustanud, et tema vanematele osutati ilmselt samasuguste ebameeldivate terminitega, kui nad Ühendkuningriiki tulid.

„Kui mu vanemad siia saabusid, ei suutnud nad endale isegi katust pea kohale leida," vastas ta. „Siis olid Briti majutusasutustel ikka sildid „Värvilised ja koerad keelatud". Poolakad ei pea seda läbi elama, nii et ära oota, et mul on neist kahju. Täna on nad majandusliku redeli allotsas. Aga kümnendi pärast kõrguvad nad järgmise immigrantide rühma kohal - nii see riik lihtsalt töötab."