Suitsev korsten, katlamaja korstnad Foto: Ingmar Muusikus

Üheks halvenenud näitajaks on kasvuhoonegaaside heitmed, mis 2017. aastal kasvasid aastatagusega võrreldes 1,3 miljoni tonni võrra. Energiasektori kasvuhoonegaaside heitmed moodustavad ligi 89% kogu Eesti heitkogustest. Energiatööstuse heitmed kasvasid 14,7 miljoni tonnini. Transpordisektoris, mida arvestatakse Eesti KHG inventuuris energiasektori all, kasvasid heitmed 2,44 miljoni tonnini. Transpordisektori heide tekib Eestis valdavalt maanteetranspordist.

Kõige süsinikurohkem majandus

99,9% energiatööstuse heitest tekib kütuste põletamisest, valdavalt põlevkivi kasutusest. Põlevkivist sõltuvuse tõttu on Eesti majandus jätkuvalt väga süsinikumahukas. 2017. aastal avaldatud OECD Keskkonnatoime ülevaade tõdeb, et Eesti on OECD riikide seast kõige süsinikumahukam ja energiaintentsiivsuselt kolmas majandus. Madala energiaväärtusega põlevkivil põhinevast energiatootmisest on tingitud ka suur materjalikulu ja madal ressursisääst, üks Tõetamme majandusindikaatoritest.

Avalehele
66 Kommentaari
Loe veel: