Repliik: äärekivi ja peainvaliid

Hiljuti hakkas mind häirima üks äärekivi. Umbes seal, kus Pikk tänav müüride vahelt välja tuleb ja Mere puiesteega ristub.

Veel nädalapäevad tagasi seda jalakäijate ülekäigurajal polnud. Sai mugavalt üle nii ratta, lapsevankri kui ka ratastooliga. Nüüd sirab pärast remonti jalakäijatele roheline tuli, kuid ainult neile, kes suudavad ristmikku ületada kahel jalal.

Pealtnäha pisiasi astub ajas suure sammu tagasi. Meie elukeskkond pole kaugeltki ideaalne ei puuetega inimestele ega ka tervisesportlastele. Lapsedki võivad teinekord nõukogudeaegsetel atraktsioonidel elu kaotada. Aga vähemalt andis seni lohutust teadmine, et edaspidi väetimate ette uusi tõkkeid ei seata. Mis teha, ilmselt kulub kogu hoolitsemisaur linna kõrgeimale invaliidile, kelle eriauto liising võtab eelarvest 1400 eurot kuus. Tallinn aitab – väljavalituid.