Niisiis: 30-eurone hüvitis katab umbes poole tervete hammastega inimese iga-aastasest kontrollkäigust. Kas sel asjal on mõtet? 30 eurot aastas ei aita neid, kellel on tõesti vaja hambaid ravida, aga raha napib. Minusuguste peale on see ka mahavisatud raha, sest ma käin niikuinii hambaarsti juures ja suudan ise maksta. Kas see 30 eurot on mõeldud neile, kes küll jaksaksid hambaid ravida, aga ei viitsi tohtri juurde minna, kuid on nii ahned, et kui saaksid 30 euro jagu tasuta, siis oleksid nõus minema? Kes end sellele profiilile vastavaks tunnistab, käsi püsti! Teie oletegi Eesti hambaravihüvitise sihtgrupp.