Repliik: keele- ja kombeõpe bussijuhtidele

Bussi nr 52 siseneb seljakotiga tütarlaps ja avaldab inglise keeles soovi jõuda Tallinna bussijaama.

Pileti saab ta vaikivalt juhilt kätte, infot selle kohta, et bussi lõpp-peatus on soovitud sihtkohast vägagi kaugel, paraku mitte. Mängu astub abivalmis kaassõitja, kes selgitab võõrale vajadust varsti ümber istuda ja trammist uus pilet osta. Võõras ehmub.

Samal ajal lihvib Eestis ligi 600 riigiametnikku oma inglise keele oskust, et 2018. aastal EL-i eesistujamaa staatusele väärikalt vastu astuda. Linnajuhid aga ei taha midagi teada sellest, et sõitjaid teenindavad bussijuhid, kes ei oska vajalikul tasemel ühtegi võõrkeelt (riigikeeleoskus siin ei loe). Nad ei näi teadvat, et on teenindustöötajad, ja suhtuvad sõitjasse kui tööd segavasse nähtusse. Aga mis saab siis, kui mõni eurokohtumise osaline tahab bussiga sõitma minna?