Repliik | Kui valija hääl maksab pudeli

Möödunud nädalavahetusel lugesin Delfist, kuidas mu koduvallas Kuusalus ostis reformar Margus Soom väidetavalt hääli nõnda, et pakkus kohalikele viinaninadele meelehead (kuuldavasti pudeli kujul). Oli, kuidas oli, kuid imestan, et see paljusid üllatab.

Olen ise maakandist pärit ja sugulaste kaudu seotud veel mõne väiksema kohaga ning tean, et tegemist pole kaugeltki haruldase tavaga. Joomasõbrale pakutakse napsi, pensionärile leiba ja piima või kõige magusama boonusena (näiteks mitme pereliikme kaasamise korral) eestkostet mõne sotsiaaltoetuse saamiseks. Rääkimata sellest, et hooldekodudeski on e-hääletamine ülipopulaarne.

Korra olen ühes säärases olukorras sekkunud, aga üldiselt jäävad vaheleastumised virvenduseks veepinnal. Eks ole selliseid juhtumeid ka väga raske kontrollida. Vähemalt on häälteostja osagi riigi mainekahju hüvitanud – aktsiis ikkagi laekus.