Kuigi mõni päev pärast Eesti noore sportlase suurt triumfi võiks hüüatada „Trikisuusad igasse algkooli!”, poleks see adekvaatne reaktsioon. Mõõduka lumelauaentusiastina pean vastumeelselt tõdema, et talvine mäesport on Eesti inimese jaoks pigem elitaarne ala. Meil ei ole selleks sobivat kliimat ega maastikku ja inimeste elatustase on madal.
Kui aga olude kiuste on Eestis sirgunud maailma tippu kuuluv trikisuusataja, siis on riigi spordifunktsionäärid kohustatud teda toetama, nii palju kui vaja ja kasvõi mõne murdmaasuusakoondislase erru saatmise hinnaga.
