Riho Terras Kaljulaidi kohtumisest Putiniga: entusiasm suhetes Venemaaga toob tavaliselt pettumuse
Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmena alati juhindunud põhimõttest, et meie huvides on edendada suhetes kolmandate riikidega ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Eriti oluline on Euroopa ühtsus just Eesti ja teiste väiksemate piiririikide puhul suhtluses idanaabriga.
Eesti on põhimõttest, et Moskvaga tuleb rääkida ühisel häälel, lähtunud 15 aastat. Mõnes olukorras oleme ka kritiseerinud oma Euroopa liitlasi, kui need on tõtanud arendama Venemaaga tihedat kahepoolset diplomaatiat, mis omakorda võib kahjustada Euroopa Liitu ja NATO solidaarsust.
Selles kontekstis oli president Kersti Kaljulaidi initsiatiiv korraldada otsekohtumine president Vladimir Putiniga meie väljakujunenud välispoliitilisest liinist kõrvalekalduv.
Iseenesest pole selles ju midagi erakorralist, et kahe naaberriigi juhid kohtuvad. Kuid peame silmas pidama, et kindlasti on Vladimir Putinile sobivam, kui Euroopa käib tal ükshaaval külas ning nende külastuste tihedus on järk-järgult tõusuteel. Peame alati olema Venemaaga suhtlemisel ettevaatlikud, et me ei saeks oksa, millel me istume.
Venemaa on väga tihti teadlikult kasutanud ühe või teise riigi suhtes avatust, näidates samal ajal teiste suhtes ründavat suhtumist – selline kauplemine on Venemaa jaoks tavapärane. Kindlasti on Euroopa ühtsus tähtsam, kui kohtumine Venemaa presidendiga ja seda sõltumata teemadest, mis kohtumisel jutuks.
Kui meenutame lähiajalugu, siis võime nentida, et entusiasm suhetes Venemaaga toob tavaliselt pettumuse.
