Senise Venemaa käitumise põhjal võib eeldada, et üsna palju kasutatakse ära venekeelset elanikkonda. Kõige tähtsam on oma territooriumi kontroll. Viimastes sõdades oleme näinud eri rahvustest palgasõdurite sisseimbumist, ja kui piir ei pea, siis on puhtalt raha eest võitlejate üle piiri tulek kontrollimatu. Olukorras, kus rohelisi mehikesi sisse voolab, oleks kõige esmane ujutada paik üle oma inimestega, et sisseimbujatele poleks kohta. Kõik pooled vaatavad alati, kui tugev vastane on. Riik ei saa sellel hetkel viivitada, see ei tähenda komandanditunni kehtestamist, see tähendab kohalolu näitamist. Mingil vastuhakul ei saa lasta isegi formeeruda. Politsei ja kaitsestruktuuride koostöö on siin väga oluline.

Kuidas te hindate Venemaa relvajõudude võimet teha erioperatsioone?

Nad on teinud väga tõsise hüppe edasi. Kui nad 2008. aastal pärast Gruusia sõda oma analüüse tegid, hindasid nad oma seisu väga kehvaks, sest Vene erioperatsioonid ei mänginud Gruusia sõjas märkimisväärset rolli. Ja pärast seda on nad päris tõsiselt reorganiseerinud, hoolimata vastasseisust. Samal ajal kui meie lõime oma erioperatsioonide väejuhatuse Eestis, lõid ka venelased oma erioperatsioonide väejuhatuse, kuhu nad koondasid mitu üksust, ja nad on väga kiiresti suutnud end viia tasemele, kus nad suudavad selliseid operatsioone korraldada, nagu me Krimmis ja mujal Ukrainas nägime. Osa üksusi on taas komplekteeritud ja suurendatud. Allikatest on näha, et teine Spetsnazi brigaad, mis asub piiri taga Pihkvas, on täiendatud, ja paistab, et käib väljaõpe. Omaette küsimus on, milline on üksuste professionaalne tase.