Riigieksamid 2016: ka uus koolide edumõõdik on vigane ja eelistab eliitkoole

Eile tutvustatud uus indeks, mille abil koole pingeritta seada, on vigane, sest annab eliitkoolidele eelise, leiab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lektor Jüri Ginter.

Gümnaasiumide võrdlemisel on tehtud süstemaatiline viga. Õpilaste algtaseme hindamisel on aluseks võetud nende põhikoolieksami tulemused. Üldjuhul on see õigustatud, kuid siin on kaks olulist erandit.

Nn eliitkoolidesse vastuvõtt toimub kevadvaheajal läbitud koolikatsete alusel. Seetõttu võivad nende koolide tulevased õpilased hakata pärast katsete edukat läbimist elu nautima ja põhikoolieksameid kergemalt võtta.
Selle tulemusena on nende põhikoolieksami hinded madalamad kui nende võimed ning nn eliitkoolid saavad kanda selle vahe enda nimele.

Olen teinud ettepaneku võtta aluseks hoopis koolikatsete tulemused. Tean mitut näidet, kus katsetel läbi kukkunud õpilased on saanud nn tavakooli lõpetades riigieksamitel paremaid tulemusi kui nn eliitkoolide keskmine.
Ebavõrdses olukorras on ka väikesed gümnaasiumid, mille põhikooliõpilased on otsustanud jätkata õpinguid sama kooli gümnaasiumiastmes ning õpivad põhikoolieksamiteks treenimise asemel elus paremini toimetulema.

Delfi ja Eesti Päevaleht küsivad ekspertidelt, kuidas on nad rahul uue koolide pingeritta seadmise viisiga, mida tutvustasid eile haridusministeerium ja sihtasutus Innove. Indeks mõõdab, kui suur on konkreetse gümnaasiumi panusoma õpilaste edasijõudmisse. Selleks võrreldakse õpilaste põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite tulemusi.