Riigireformi radar: mis toimub meditsiinis?
Üldhaiglad teevad eriarstiabi osutamisel pikaajaliselt koostööd suuremate haiglatega ning toimunud protsessi on hakatud nimetama võrgustumiseks. Seni haiglate endi poolt tehtud kokkuleppeid ja väljakujunenud tööjaotust soovis Haigekassa arvesse võtta ka lepingute sõlmimisel - kohustus ja eelarveraha üldhaiglas teatud eriarstiabi osutamiseks anti kõrgema tasandi haiglale. See põhjustas pahameelt ja kaasnesid avaliku arutelud, mille tulemusena jõuti selleni, et üldhaiglaid ei käsitleta ühetaolistena vaid iga haigla osutatavate erialade pakett lepitakse eraldi kokku, uuendatakse haiglavõrgu arengukava. Mõnda aega on riik olnud haiglavõrgu arengute puhul pigem jälgija, kuid alanud haiglavõrgu arengukava uuendamise protsess annab võimaluse mõjusamaks poliitikakujundamiseks.
Paralleelselt toimub riigireform, mille esimene eesmärk on tagada kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus kogu Eestis. Lisaks haldusreformile ja riigigümnaasiumitele, tuuakse avalike teenuste parandamisel fookusesse haiglate võrgustumine kvaliteetse arstiabi osutamiseks. Riigireform puudutab tervishoidu nii kvaliteetsete avalike teenuste osutamise, dubleerimise vähendamise ja avaliku sektori kokkutõmbamise kui ka e-teenuste arendamise teemade kaudu.
Haiglate võrgustumine võib aidata saavutada riigireformi eesmärki kvaliteetsemate avalike teenuste osas, aga panustada ka parema strateegilise juhtimise, dubleerivate tegevuste vähendamise eesmärkide saavutamisesse. Sisuliseks teenuste kvaliteedis muutuse nägemiseks on vaja tervishoiuteenuse kvaliteeti hindama hakata. Teatud protseduuride ja erialade puhul avaldab haigekassa juba haiglate võrreldavaid näitajaid ning toimub kvaliteediindikaatorite arendamine, kuid kvaliteedi hindamise süsteemini ja eelkõige mõtteviisi muutmiseni läheb veel aega. Kvaliteedi paranemine peaks eeldatavasti tulema suurhaigla arstide teenuste maakonnatasandil kättesaadavaks tegemisest, sh arstil on piisav koormus oma erialase pädevuse säilitamiseks, kolleegidega konsulteerimise võimalused jne.
Haigekassa on välja toonud, et 30-40% patsientidest saab aasta jooksul sama teenust üldhaiglas ja piirkondlikus haiglas. Ravijuhtude kattuvuse vähendamiseks ning töötajate, meditsiiniseadmete ja rahaliste vahendite efektiivseks juhtimiseks oleks vajalik haiglatevahelise koostöö paranemine. Seega tuleb leida keeruline tasakaal teenuste kvaliteedi ja ressursside kokkuhoiu nimel toimuva eriarstiabi suurhaiglatesse koondumise ning kättesaadavuse jaoks patsientidele lähedal asumise vahel.
Riigireformi Radar rõhutab, et kokkuhoidu, kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist korraga saavutada ilmselt ei saa. Seega on oluline eesmärgi ja rõhuasetuste seadmine ajateljel, läbipaistev metoodika, eelduste paikapanek, andmetele toetumine, analüüs ja kokkulepete tegemine. Sealjuures peaks eesmärk olema piisavalt ambitsioonikas ja arvestama teiste samal ajal toimuvate muutustega, näiteks e-lahenduste arendamine ja riigireformi suunad teistes valdkondades.
