Mõneti on vananev ühiskond meie poliitilise valimissüsteemi tagajärg: kui rahvastiku koosseisu kuuluvad kõik põlvkonnad, aga poliitikule annavad mandaadi ainult vanemad vanusegrupid ning laste hääl jääb hoopiski väljendamata, suunavad poliitikud tähelepanu sihtgruppidele, kust on loota häältesaaki, kellele poliitikategu suunata. Üsna loogiline, et poliitikute loosungid, lubadused ja tegevused on seetõttu olnud sageli suunatud vananeva ühiskonna vajadustele, mitte järelkasvule ega tulevikule.

Meie toonasest ideest sündis avalik arutelu – kuidas muuta valimissüsteemi nii, et poliitikud hakkaksid tegevustes soosima lapsi kasvatavaid peresid. Idee mahtus küll IRLi valimisprogrammi, kuid sealt edasi arvas valija selle liiga keeruliseks. Vajadus põhimõttelise arutelu järele – kuidas eestlane rahvusena püsima jääks ega välja sureks, on samas tänaseks veel teravamalt välja joonistunud.