Risto Kask Foto: erakogu

Enne sügisel toimuvaid kohalikke valimisi on hakatud aktiivselt lubadusi jagama. Ehitame, rajame, viime ellu ja teeme ära. Mitmes küsimuses ongi asi ärategemises, kuid rulaparkide rajamise ja arendamise küsimustes see nii ei ole.

Juba ammu on rulaparkide teema tekitanud elevust ja pahameelt samaaegselt. Kui aastate eest Nõmmel Ilmarise tänava lähistel park avati, leidus algusest peale neid, kelle rahulikku elu pargi olemasolu segas.

Sarnane situatsioon on välja kujunenud Valdeku saun-spordihoone juures olevas rulapargis. Linnavalitsus on seni olnud arvamusel, et pargid peavad jääma. Noortel peab olema koht, kus end treenida. Ühelt poolt rõõmustab selline seisukoht noori, kuid see rõõm tuleb kellegi teise heaolu arvelt.

Toetajad või vastased?

Tallinnas on keskmisest rohkem sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi. Jõuväljakud, spordiplatsid ja palliväljakud. Kõik see on osa 21. sajandi linnakultuurist. Õues veedetud aega peetakse kvaliteetsemaks kui toas televiisorit või tahvelarvutit põrnitseda.

Uute spordiobjektide avamine tekitab heameelt. Samal ajal ajab naaberkinnistul põrkav pall, lärmamine ja vineeril plaksuvad tõukerattad närvi. Suhtumine sõltub sellest, kui palju häirivad need rajatised meie igapäevaelu. Häiritud elanik ei hoia ennast tagasi ja saadab rulataja heameelega hämarasse kohta. Me toetame ja oleme vastu samaaegselt.

Noori ei tohiks ära ajada

Sobivate asukohtade vähesus ja kaasnevad rahurikkumised seavad rulaparkide rajamisele selge piirangu. Asjaolu, et noored on leidnud Vabaduse väljakul ja Vabadussõja võidusamba juures koha rulakunsti õppida, ei ole halb. Eluruume seal vahetus läheduses napib. Tänavaruumis rulatamine on olnud normiks paljudes riikides ja linnades juba aastakümneid. Ajaga tuleb kaasas käia.

Enne Hirve või Politsei parki uue rulaväljaku rajamisest rääkimist tuleks ära kuulata kogukonna arvamus. Vastasel juhul ettepanek ei päde.

Eeltoodu valguses paistab Vabaduse väljakule Vabadussõja võidusamba jalamile paigaldatavad rulatõkked olevat liialt radikaalne samm. Sõitmist ei ole õige piirata olukorras, kus alternatiivseid sõiduvõimalusi ei ole eelnevalt kokku lepitud.

Raimond Kaljulaid arvas, et noortel tuleb lubada linnaruumi kasutada ja mõne plaadi kulumine ning väljavahetamine on normaalne nähtus. Seni, kuni linna infrastruktuur ei paku välja ühtegi muud võimalust, võiks tõepoolest piirangutega veidi oodata. Linnu, kus piiramise asemel rulakunsti väärtustatakse, on väga palju. Me ei saa rääkida ainult kahjust linnamööblile, sest tegemist on noorte füüsise ja individuaalsuse arendamise vahendiga.