See, et käsi tuleb pesta, on elementaarne ja praegusel viirusnakkuste perioodil tulebki seda inimestele meelde tuletada läbi meid igapäevaselt ümbritsevate näidete läbi. Ühistransport on üks selline koht. Aga nagu nägite, siis orgaanilise mustuse test näitas seda, et ühistranspordis on sageli orgaanilist mateeriat rohkem kui näiteks pangaautomaadi numbriklahvidel.


Põhjus pole mitte selles, et numbriklahve kasutaks vähem inimesi, vaid selles, et ühistranspordi kõige enam otsese mustusega kokku puutuvaid kohti ei pesta tihti. Nagu ka eeltoodud lingilt näha võib, on mõnes bussis näha lausa tolmu, puru, mustuse kihti. Need fotod paraku ei viita hiljutisele salongipesule.


Sellegipoolest, tänan teid siiralt tagasiside eest - on naljakas lugeda, et suutsite artiklit nii isiklikult võtta. Küllap siis tabas lugu millegi valuliku pihta, mis on just Tallinna ühistranspordi kontekstis probleemne. Muul juhul oleks oodanud teilt küpsemat ja koostööle kutsuvat tagasisidet.


PS. See, et juhtkirjas toodi sisse ka tasuta ühistranspordi teema, pole meie artikliga mitte kuidagi seotud ja on pigem arvamustoimetuse vaatenurk. Mina, kes ma ise igapäevaselt ühistransporti kasutan, leian, et tasuta ühistranspordi süsteem on geniaalne ning ma ei kuulu selle vastaste hulka (usun, et sama mõtlevad ka kaasautorid). Küll aga leian, et iga teenuse kvaliteeti on võimalik parandada. Väita, et Tallinna ühistransport kui teenus on suurepärane või lausa laitmatu, oleks ühele arenemissooviga ettevõttele nagu TLT lati alt läbi kõndimine, või kuidas?