Kirjutasin loo pealkirja „Rahuhüsteeria”, et näidata selle sõnaühendi kraapivat vastuolulisust ja ebanormaalsust. Rahuhüsteeria on samas paadis näiteks rõõmuvihaga või headusevihkamisega, aga ka pedofiiliaga, raugapeksmisega ja teiste sääraste, loomuliku inimmeele jaoks käsitlematute sõnade või nähtustega. Rahuhüsteeria on nii vale sõna, et seda ei ole meie jaoks õieti olemaski. Ometi räägitakse üsna loomulikul viisil sõjahüsteeriast. Kas pole veider, et sõjahüsteeria õhutamine ei ole sugugi eemaletõukav või vastuvõetamatu.

Si vis pacem, para bellum. „Poola peaminister soovitas olla valmis halvimaks!”, „Eesti vajab tanke!”, „Ajateenijate soomuskompanii lahinguvalmis!”, „Peale USA sõdurite võiks Eestisse tulla ka sakslased!” „Saabusid hävitajad!”. Sellised on viimasel ajal meie meedia rasvased pealkirjad... Ja veidi vähem märgataval viisil saabub koos konflikti müüva meedia ja NATO liitlaste sõduritega ka sõjahüsteeria.


Avalehele
135 Kommentaari
Loe veel: