Rauno Ruus Foto: Anni Õnneleid

On 2078. aasta. Eestis valitseb islamiseadus šariaat. Tüdrukud ei käi koolis, Eesti kaitseväes on loodud pommivööde eriüksus, tänavatel patrullib usupolitsei, kes kontrollib joonlaudadega, et meeskodanike habemete pikkus ei oleks alla normi. Meie ühiskonnas islami pärast tekkinud üldise paanika valguses tundub, et just selline on paljude inimeste ettekujutus tulevasest Eestist.

Tegelikult ei ole eelmainitu reaalsus isegi kõige konservatiivsemates muslimiriikides. Ent need, kes püüavad inimesi islamiga hirmutada, maalivad šariaadist just sääraseid näiteid kasutades võimalikult koleda ja võika pildi, lisades muidugi näiteid ebainimlikest karistustest, mida šariaat endaga kaasa pidavat tooma. Šariaadist räägitakse väga valikuliselt ja provokatiivselt, tuues esile ainult selle kõige rohkem vaidlust tekitavad küljed ja jättes kõik ülejäänu mainimata. See on väga eksitav, sest šariaat ei tähenda ainult islamipärast kriminaalseadustikku, vaid kujutab endast laialdast reeglite kogumikku, mis hõlmab inimeste elu nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.

« Avalehele 309 Kommentaari