Piletite hinnad on langenud.

See on lennundusturu avamise (ühtse lennundusturu avamise aastaks loetakse aastat 1997) positiivne pool. Positiivne on seegi, et ligi pool siselendude turust on hoopis teistsuguse, eduka, ärimudeliga lennufirmade käes. Neid võib nimetada odavlennufirmadeks, aga pigem on õige miinimumteenust pakkuvateks firmadeks, sest täna pole kaugeltki nad alati odavad. Nende ärimudel töötab ja nad loovad inimestele täiendavaid reisimisvõimalusi. Paljud vanad firmad vaaguvad hinge.

Selleks, et vanad firmad saaksid uue olukorraga kohaneda, kehtestati nende aitamiseks teatud reeglid. Riigiabi võib anda üks kord kümne aasta jooksul väga selge ümberkorralduskava alusel. Siis, kui asjal on mõtet. Vanu firmasid üritatakse sageli turgutada ka poliitilistel põhjustel igasuguste võtetega, eelkõige erinevas vormis riigiabiga.

Riigid võivad rahaliselt toetada üksikuid liine, korraldades selleks riigihanke, ja see abi makstakse kinni riigi või omavalitsuste rahast. Euroopa rahast seda ei tehta.

Euroopa Komisjoni konkurentsiamet algatas jaanuaris 2013 uurimise, kas Eesti valitsuse poolt Estonian Airi toetamine oli kooskõlas ausa konkurentsi põhimõtetega. Valitsus tegi kolm kapitalisüsti (kokku 57,2 mln. Eurot ja andis lõpuks ka laenu 8,3 miljonit eurot. Komisjoni konkurentsiteenistuse esialgne hinnang oli, et ausa konkurentsi reegleid on rikutud ja riigiabi andmine ei olnud põhjendatud. Aga Eesti valitsusele ja Estonian Airil anti võimalus oma seisukohti kaitsta. Korduvalt esitati uusi ümberkorralduskavasid, mida Komisjoni konkurentsiteenistus tähelepanelikult uuris.

Sellest osaliselt ka see pikk aeg lõpliku otsuseni jõudmiseks. Transpordiametkond Komisjonis oli küll asjaga üldjoontes kursis, aga konkurentsiotsuste mõjutamine ei ole mitte ainult halb toon, see on lausa karistatav. Kui aus olla, siis kõikide arutelude käigus, kus mina ja minu lähemad kolleegid osalesid, ei paistnud tunneli lõpus kordagi valgust.

Mis edasi saab? Seda peab ütlema kõigepealt valitsus. Kui luuakse uus lennukompanii, siis tahaksin ülimalt veendunud olla, et kõik on seaduslik ja vastab ausa konkurentsi reeglitele. Et ei ilmuks kusagilt mingi „koma“, mis kogu skeemi uppi keerab. Seda juhtub tihti. Ja kui uus kompanii on edukalt ja korrektselt loodud, siis näitab aeg, kas see uus mudel ka majanduslikult välja veab. Et paari aasta pärast ei hakkaks plaan kärisema, ja et me ei oleks tänases seisus tagasi.

Lennuühendusi on muidugi väga tarvis. Ilma nendeta oled tõesti kusagil kauges kolkas. Kahju, et kolme Balti riigi ühisest kompaniist seni asja pole saanud. SASi mudelis on võib-olla kasulikke elemente.