Siim Kallas Foto: Andres Putting

Euroopa Liidu asutuste töötajate suhtes on valdav vastus just mitte päris eitav, aga üsna tõrjuv.

On olemas äärmuslik tiib. Selle arvates on eraettevõtlus saatanast, kõikidel eraettevõtetel on mingid alatud kavatsused õnnetu Euroopa Komisjoni suhtes, iga Euroopa Komisjoni praegune ja endine töötaja, kes teeb mingit koostööd eraettevõttega, on juba ette süüdi halbades kavatsustes.

Inimeste liikumist Euroopa Komisjoni ja erasektori vahel praktiliselt ei toimu. Peaaegu on välistatud mõne eraettevõttest tulnu edutumine kõrgesse ametisse. Komisjonist lahkub aastas omal soovil töölt ainult 1% ringis inimesi, et proovida ennast erasektoris. Verevahetust ei toimu. Tegin omal ajal suuri pingutusi, et seda blokaadi murda, aga peaaegu tagajärjetult.

Ameerika Ühendriikides on hoopis teistsugune suhtumine. Verevahetust avaliku ja erasektori vahel peetakse loomulikuks ja vajalikuks.

Tõepoolest, mitte iga inimest ei taha eraettevõte tööle võtta. Omanikud loevad raha ja tahavad ikka neid, kellest on mingit kasu. Need, kelles kasu ei nähta, on loomulikult tigedad ja õhutavad avaliku sektori asutustes erasektori vastast hüsteeriat. Eraettevõtte kogemusega inimesi kardetakse. Nad on tihti kiiremad, tõhusamad, konkreetsemad. Eraettevõtted on sageli huvitatud kogemustega ametnikest, kes on oma ala suured asjatundjad.

Huvide konflikt on tõsine teema. Selle vältimiseks on nii riigiasutustes kui ka eraettevõtetes teatud kindlad reeglid, eetikakoodeksid. Ühest eraettevõttest teise minek pole vähem pingeline kui riigiasutusest erafirmasse. Huvide konflikti korral rakendatakse sanktsioone inimeste suhtes, kes eetikapõhimõtteid rikuvad. Kui kehtestatud reeglitest peetakse kinni ja huvide konflikte välditakse, on kasu kõigil. Huvide konfliktid on kergesti välditavad, kui tegutsetakse terve mõistuse alusel. Vihkamine ja kadedus on, nagu ikka, halvad nõuandjad.