Siim Kallas Foto: Sven Arbet

Vastasin, et ega ma täpselt ei tea, aga olen kuulnud, et keskendutakse mingile digivärgile. Mingi seaduseelnõu, midagi taolist. Oleme ju selles valdkonnas kuulsad. Üldiselt peaks kaks aastat enne eesistumist üsna selge olema, mida tegema hakatakse, see on peaaegu nagu homme juba.

Valitsuse kodulehel on rohkesti eesistumist puudutavat materjali. Selle põhjal saab öelda, et Eesti ametnikkond tuleb ürituste korraldamise ja koosolekute läbiviimisega kenasti toime. 1600-2000 ametlikku kohtumist, mitusada eelnõu, milledest enamus on juba töös. „Menüü valikul soovime külalistele tutvustada Eesti päritolu värsket ja tervislikku toitu.“ Suurepärane.

Kõige huvitavam on „Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tegevuskavas“ (maht 1,05MB, 35 lk.) alapunkt 1.4. „Eesistumise sisuliste eesmärkide ja programmi kujundamine“.
Lugesin selle läbi ja ütlen, et see tundub üsna ebamäärane.

On ilusaid ja pikki lauseid. „Rohkem tähelepanu siseturu edasiarendamiseks vajalikele sammudele, energialiidu loomisele ning ühtse välispoliitika ja idapartnerluspoliitika tugevdamisele“, „Eesistumise peateemade valikul tuleb võimalustele ja huvidele lisaks arvestada oma tugevaid külgi…Seetõttu on läbivalt kõigis EL poliitikates ELPOL eesmärgina kavas tuua välja tegevused infoühiskonna ja e-lahenduste pakutavate võimaluste ärakasutamiseks.“

Eesistumise prioriteedid kinnitab Vabariigi Valitsus 2017.a. teisel poolel. Kui enam mingeid valikuid teha pole võimalik.

Kõik see tähendab, et sisulist eesistumise programmi Eestil täna ei ole.

Asjad, mis ladusalt lähevad ei huvita kedagi

Kell 23.55 enne eesistumise algust kinnitatakse programm, milles pole ühtki riskantset ega vastuolulist ettepanekut. Kõik need lähevad ladusalt läbi. Võib raporteerida edukast eesistumisest. Mis kohe unustatakse, sest asjad, mis ladusalt läbi lähevad, ei huvita kedagi, sest nad ei muuda midagi.

Pakun ühe peateema, milles saame „võimalustele ja huvidele lisaks arvestada oma tugevaid külgi“.

Euroopa Komisjon kiitis 17. juunil 2015 heaks tegevuskava õiglasema ja tõhusama ettevõtte tulumaksu korraldamiseks Euroopa Liidus. See on mitmekihiline asi. Teema jätkub pikalt ja jõuab igal juhul Eesti eesistumisse.

Ühest küljest langeb ettevõtte tulumaksu laekumine Euroopa Liidus keskmiselt. Põhjuseks lõputute erandite ja erisoodustuste tegemine investeeringute toetamiseks. Juba mõnda aega on jutuks olnud nn. Ühtse Konsolideeritud Ettevõtte Tulumaksu Baasi (CCCTB) kehtestamine. See peaks kirjeldama ühtemoodi, mis just kuulub ettevõtte tulumaksuga maksustamisele. Kardetakse (Rootsis näiteks), et sellele järgneb kohe surve ka maksumäärade ühtlustamiseks. See surve tuleb tõenäoliselt tõepoolest.

Vaenlasi tekib nagu murdu

Aga miks mitte teha ettepanek kaotada ettevõtte tulumaks reinvesteeritud kasumilt kogu Euroopa Liidus? Ettevõtlusmaailm vajab positiivset signaali nagu õhku. Sellise sammu emotsionaalset mõju majandusele on raske üle hinnata.

Asi vääriks võitlust. Ja võitlus tuleb. Vaenlasi tekib nagu murdu. See tähendab ka tähelepanu. Majanduse globaliseerumine eeldab ka maksupoliitika muutumist. Selles valdkonnas on ju riigipiiride roll üsna häguseks muutunud. Maksunduse reformiga on Komisjonis pikalt tegeldud. On palju häid mõtteid. Seni pole ükski liikmesriik tahtnud asja vedada. Võib-olla Eesti?
Siim Kallas

Hea lugeja, mis on sinu arvates need teemad, mis tuleks rambivalgusesse tõsta, ja need eesmärgid, mille poole sel positsioonil püüelda? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee!