Foto: Madis Veltman / EPL

Kui ma laps olin, siis vanaemal oli suur must kass, kellel keelati toidulaual käia ja ennast seal parema äranägemise järgi kostitada. Kass oli väga isepäine ning keelust hoolimata tabati ta ikka ja jälle söögilaual võid limpsimas. Oma pahandust tegi ta alati kinniste silmadega, nagu arvates, et nõnda ei näe peale ta enda ka ümberseisjad, mis tal parasjagu käsil on.

Neil päevil meenutab valitsus mulle väga seda kassi, kes eirab puidupõletamise keskkonnamõjusid justkui silmist seotult ja näib lootvat, et see küüniline eiramine pimestab ka kõrvalaseisjad. Kassi veiderdamine tegi mulle kunagi nalja, ent täiskasvanud mõjukate inimeste silmakirjalik käitumine on hirmutav.

Avalehele
80 Kommentaari