Sotside peasekretär: kihlveo võidab see sõber, kes usub, et Ratas peaministrina ka jõulukinke lahti harutab
101 piires arvutamine on muidugi ajakirjanduslikult põnev ja lihtsalt mänguline. Sügisel opositsiooni kukkunud Reformierakond, kes iga hinna eest valitsusse tagasi tahab, pluss uut esimeest valiv IRL, pluss EKRE saaksid kolme peale riigikogus 51 kohta. See oleks minimaalne võimalik parlamendienamus.
Tehtud?
Ei.
Kristen Michal võib ju reformierakondlase üleolevusega pöörduda IRL-i poole just Trumpilt laenatud üleskutsega lahkuda praegusest koalitsioonist: „IRL — let`s make Estonia great again?“ Ja Reformierakonna esimees Hanno Pevkur võib öelda, et on „üsna avatud mitte ainult EKRE, vaid kõikide parlamendierakondade suhtes“. Ja sügisel peaministri tooli loovutanud Taavi Rõivas võib unustada oma kunagised sõnad EKRE kohta, et tema usub Eesti inimeste tarkusesse ja ekreliku populismiga kaugele ei purjeta.
Aga see kõik pole usutav.
Reformierakond ei saa hakata ajama EKRE poliitikat, et jätame kohalike omavalitsuste valimistel hääleõiguse ainult Eesti kodanikele ning võtame selle siin alaliselt elavatelt Euroopa Liidu kodanikelt ja meie enda püsielanikelt. Samamoodi ei kujuta ma ette, kuidas Reformierakond selgitaks koos EKRE-ga, et „armas Eesti rahvas, nüüd korraldame referendumi Euroopa Liitu kuulumise asjus, sest euroliit ei ole Eestile midagi head toonud“, mis tähendaks isolatsionismi ja sellest johtuvat majanduslangust. Ja enne seda on Reformierakond nõustunud EKRE-ga, et Eesti loobub osalemast Euroopa Liidus kokkulepitud Kreekast, Itaaliast ja Türgist pärit pagulaste ümberjaotamises.
Ma juba kuulen hääli kerkimas, et Reform oli ka astmelist tulumaksu soovinud Keskiga ühes valitsuses ja suutis ikkagi oma asja ajada. Või et praegu on IRL ja sotsiaaldemokraadid ühes valitsuses Putini parteiga kunagi koostööprotokolli teinud Keskerakonnaga, aga ajavad ikka Euroopa Liidu ja NATO keskset poliitikat. Need võrdlused ei kehti, sest EKRE ei saa vedelaks lüüa, valitsuses olles peab ta oma lubadused teoks tegema või muidu sulavad tema hääled sama kiiresti nagu maikuu lumi Eesti põldudel.
Eelmise valitsuse ajal põhjendas IRL-i toonane esimees Margus Tsahkna EKRE toetuse tõusu lihtsa lausega – „Populistide aeg on käes.“ Nüüd näeme intrigeerivat populismi tõusmas Reformierakonna pingiridadest, põhjuseks uue valitsuse otsus loobuda Eesti seisakusse toonud reformierakondlikust majanduspoliitikast ning teiseks muidugi reformarite mõistetav soov kätte maksta viimasse võimupöörde eest ja kunagi tagasi valitsusparteiks tõusta.
