Sotsioloog David Stuckler: eelarvekärped viivad enesetappudeni
••David Stuckler, kirjutasite The New York Timesis („How Austerity Kills”, 12.5), et riikide säästumeetmed tapavad inimesi – põhjustavad enesetappe ja halvendavad rahva tervist. Peale selle esitlete koos kaasautor Sanjay Basuga homme raamatut „The Body Economic: Why Austerity Kills”. Millel need väited põhinevad?
Me oleme kümne aasta jooksul uurinud viimase saja aasta majanduskriise, mõistmaks, kuidas majandusvapustused poevad sõna otseses mõttes inimestele naha alla ja mõjutavad nende tervist. Oleme uurinud, mis samme saaksid valitsused ja poliitikud astuda, et inimesi sellise mõju eest kaitsta. Leidsime, et majanduslangus teeb haiget, kuid kokkuhoid võib tappa. Ja kui võtta kokkuhoiu majanduslik mõttekus, siis on seegi küsitav. Kui võrrelda kasvõi Suurbritanniat ja Ameerika Ühendriike, siis mõlemal oli suur finantssektor, mis oli kriisi kese. Suurbritannia valis kokkuhoiu, Ühendriigid elavdamise tee. Suurbritannia peab veel taastuma, samal ajal kui Ühendriigid on ilmutanud majanduskasvu. Kuid me keskendume tervisemõjudele. Kreeka on üsna drastiline kokkuhoiu mõju näide, kus tervishoiu eelarvet on üle 40% kärbitud. Paljusid ennetusprogramme on jõhkralt kärbitud. Putukatõrjet on kärbitud ja see on toonud tagasi malaaria, mis 1974. aastaks suudeti maha suruda. Kreekas otsib praegu tööd iga teine noor, kärped on viinud kodutute hulga suurenemiseni. HIV esinemissagedus on üle 200% kasvanud, sest kärbete alla on läinud ka süstlavahetusprogrammid. Kreeka on ainus riik, kus on praegu HIV-puhang.
••Mis osa tervisest teie uurimistulemuste järgi kõige rohkem kannatab?
Kõige kiiremini muutuvad enesetappude ja vaimse tervise näitajad. Korrelatsioon enesetappude ja töötuse vahel on teada 19. sajandist alates. Kui toimuvad avaliku sektori kärped ja tööpuudus kasvab, siis on enesetappude ja vaimse tervise risk tõusuteel. Kuid ehkki tööpuudus on kriisi ajal sageli paratamatu, saab valitsus palju teha, kui tal on programmid, mis aitavad inimestel tööle naasta. Kui programmid toimivad aktiivselt, siis näitavad meie uurimistulemused, et risk on väiksem või ei suurene üldse. Rootsis näiteks andis kriis üsna tugevalt tunda, kuid enesetapumäär langes pidevalt. Sama oli Soomes ja isegi Islandil, mis koges tööpuuduse üheksakordistumist, kuid kus me pole märganud depressiivsuse ja enesetappude suurenemist. Suurbritannias nägime enesetappude sagenemist finantskriisi alguses, pärast seda jäi neid vähemaks. Kuid kui tuli kokkuhoiupakett, siis algas põhja- ja idapiirkondades teine enesetappude laine, samal ajal kui Londonis, mida kärped vähem puudutasid, vähenes tööpuudus ja vähenesid ka enesetapud.
••Teie kriitikud võivad öelda, et te soovitate valitsustel kulutada raha, mida neil kriisi tõttu enam pole.
Island näitab, et on olemas alternatiive. Island kannatas ju ajaloo kõige rängema panganduskriisi all. Kõik tema suuremad pangad läksid pankrotti. Võlad hüppasid 800%-ni sisemajanduse kogutoodangust – suuremaks kui Kreekas, Eestis, Leedus või kus tahes mujal. Ja president astus radikaalse sammu: ta korraldas referendumi ja 93% islandlasi hääletas sisuliselt jõhkrate eelarvekärbete vastu, millega oleks pankasid finantseeritud. Selle asemel paigutas Island rohkem raha tervishoiusüsteemi. Ta pani rohkem raha programmidesse, mis aitavad inimestel kiiremini tööle naasta. Aidati inimesi, kes olid jäänud koduta. Ja inimeste tervis hoopiski paranes. Võime vaadata ka Eesti kogemusi. Eestigi kannatas ju 1990. aastate alguses surmajuhtumite märgatava sagenemise all, mis puudutas ennekõike tööealisi mehi. Samuti oli tol ajal suur enesetappude kasv. Peame tänama Eesti poliitikute sellest ajast saadik sotsiaalsüsteemi tugevdamiseks astutud samme, sest kõik, mis on nüüd olnud, pole nii hull kui see, mis oli minevikus.
••Teie uurimistulemused annavad väga selgeid poliitikasoovitusi.
Jah, see on poliitiline valik.
••See tähendab, et tuleb teha rohkem sotsiaalkulutusi?
Tarku kulutusi tõhusatele programmidele. Kreekas näeme me valimatut lähenemist: need pole skalpellilõiked, vaid lihunikukirvega kärpimine. Aga kui investeerida programmidesse, mis on tõhusad ja hästi sihitud, siis hoogustab see majanduse taastumist.
••Paljud arvavad, et Kreeka kulutab endiselt liiga palju, teie aga toote ta kokkuhoiu kahjulikkuse näiteks.
Kreeka tervishoiusüsteemi kärpekava ei ole kokku pannud arstid, vaid ökonomistid. See on sama hea, kui teie autot hakkaks ümber ehitama keegi, kes pole automehaanik ega insener. Suur eesmärk on viia Kreeka tervishoiukulud 6%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Ma ei tea, kust see arv on võetud. Saksamaa kulutab tervishoiule 9% SKT-st, USA kulutab 19%!
••Te ei pea kahjulikuks mitte üksnes kokkuhoiumeetmeid, vaid ka kiiret erastamist, mida Ida-Euroopa riigid üleminekuaja alguses rakendasid. Mainisite, et Poola valis teise tee kui näiteks Eesti. Ometi oli ka seal algul šokiteraapia.
Poola liberaliseeris kiiresti hinnad, kuid ta oli suhteliselt aeglane riigile kuuluvate ettevõtete erastaja võrreldes näiteks Venemaaga, mis erastas kahe aasta jooksul ligikaudu 70% riigi varadest.
••Kas kokkuhoid ja erastamine pole natuke erinevad asjad?
Kokkuhoid kärbib riigi rolli. Nõukogude süsteemis toitsid sotsiaalsüsteemi peamiselt riigile kuuluvate ettevõtete tulud. Erastamisega võeti need tulud ja sotsiaalne turvavõrgustik ära. Võeti ära paljud senised sotsiaalsed teenused, näiteks arstlik kontroll, nii et erastamine andis justkui topeltlöögi: paigutas töötajad ümber ja võttis neilt ühtlasi vajaliku toe.
••Kas te olete siis igasuguse kärpimise vastu?
Tugineme oma uurimistulemustele ja tervise mõttes on kärpimine väär majandus. Siis, kui sul on mõni epideemia kohal, tuleb juba kulutada palju rohkem. Mina olen valimatute kärbete vastu, millega kärbitakse ära meetmed, millest on teada, et need aitavad inimesi raskel ajal. Iga ühiskonna tähtsaim ressurss on tema inimesed. Rahva tervisesse investeerida on heal ajal tark ja halval ajal hädavajalik. Poliitikud on rääkinud palju kärbetest ja eelarvedefitsiidist, kuid jätnud küsimata, mis on selle hind inimestele. Kui kokkuhoiumeetmeid oleks katsetatud nagu arstirohtu, oleks nende kasutamine keelatud.Kes ta on?David Stuckler
2006
magistrikraad Yale’i ülikoolist
2009
sotsioloogiadoktori kraad Cambridge’i ülikoolist
2011–2013
Cambridge’i ülikooli sotsioloogialektor
2013. aastast
Oxfordi ülikooli sotsioloogia vanemteadurKommentaarMajanduskriise meditsiiniliselt ravida ei saa
Enn Listra
TTÜ rahandusprofessor
Ühelt poolt esitavad sotsioloog David Stuckler ja tervishoiuteadlane Sanjay Basu peaaegu aboluutse tõe. Kui mingis valdkonnas vahendeid oluliselt vähendada, halvenevad tõenäoliselt selle tulemused. Teiselt poolt on nende raamatu meediakajastustesse sisse lipsanud mõndagi, mida seal ei peaks olema.
Näiteks on ajakirjanduses kõige rohkem kõmu tekitanud seos suremuse ja kokkuhoiupoliitika vahel. See aga ei tähenda, nagu oleks kokkuhoiupoliitika surmade põhjuseks. Kokkuhoiupoliitikat vajatakse pärast suuremat laristamist ja ta on sellest põhjustatud. Seega võiks väita, et kuigi kokkuhoiupoliitikad ja autorite uuritud terviseprotsessid ajaliselt kokku langevad, on põhjuseks hoopis eelnev laristamine.
Mis puutub Baltimaadesse, siis räägivad nad siinsest 1990-ndate alguse kiirest šokireformist, mitte praegu pealkirjadesse jõudnud kokkuhoiupoliitikast. Sama perioodi mõõduka tempo ja tervislikumate reformidena toovad nad näiteks Valgevene ja Sloveenia. Viimase praegused probleemid on aga tihedalt seotud seniste reformide „mõõdukuse” tõttu endiselt üpris riikliku pangandussektoriga. Tänane kokkuhoiuvajadus on põhjustatud sellest, et teatud sammud on varem piisavalt kiiresti astumata jäetud.
Vaieldamatu on, et nii füüsilise kui ka vaimse tervisega seotud probleemid on olulised, ja on oluline tõde, et majanduskriisis need probleemid teravnevad. Tervisevastutuse ametite loomisega kõikides maailma riikides, mis on üks Stuckleri ja Basu väljapakutud lahenditest, neid probleeme aga ei lahenda. Majanduskriise meditsiiniliste vahenditega ravida ei saa, õigupoolest on nad ravimatud ja nagu haigusedki, ainult osaliselt ennetatavad. See aga ei tähenda, et autorite tõstatatud probleemidega tegelda ei tuleks.
