Läinud aasta oli liikluses lootustandev. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis jäi liikluses hukkunute arv alla 50-ne, kui meie teedel ja tänavatel kaotas elu 49 inimest. Viis aastat tagasi oli liikluses hukkunute arv pea poole suurem.

2013 jättis tänavatel ja maanteedel toimunud õnnetustes elu 81 inimest. Ka ca pooleteise tuhande vigastatuga oleme võrreldes 2016. aasta 1821-ga astunud tubli sammukese paremuse poole. Liiklusõnnetuste koguarv kahanes läinud aastal võrreldes 2016. aasta 1459-ga samuti oluliselt.

Eriti hästi läks möödunud aastal Tallinnas ja Harjumaal, kus hukkunute arv vähenes võrreldes 2016. aasta 21-ga enam kui poole võrra, ning vigastatuid oli 2016. aasta 856-ga võrreldes kolmandiku vähem. See kinnitab, et Tallinnas on tehtud liiklusohutuse tõstmisel tublit tööd.

Ei vähene iseenesest

Mis on siis liikluses soodsalt mõjunud? Kõigepealt muidugi lahendused, mis on lisanud ohutust nii väljaspool asustatud punkte kui ka linnatänavail. Tallinna kogemus näitab, et lihtsate liikluskorralduslike ja rahustavate võtetega saab palju ära teha. Ohutussaared, künnised, laiendatud jalakäijatealad ning kõnniteed on loonud uue, liigset kiirust kärpiva ning turvalisust tagava liikluskeskkonna. Uue peatänava ja Reidi tee ning sadama ala arendused muudavad lähiaastatel linnakeskme logistikat veelgi inimkesksemaks ning lahendavad pikki aastaid õhus olnud küsimuse liikluskiiruse piiramisest kesklinnas. Uuel peatänaval väheneb autode hulk oluliselt ning langeb ka sõidukiirus.

Ei saa alahinnata ka avaliku arvamuse olulist karmistumist sellise nähtuse suhtes nagu joobes juhtimine. Purjuspäi rooli istumine on ühiskonnas selgelt taunitud ning tänu sellele vähenenud ka joomarite põhjustatud liikluskahjud.

65 km/h linnas pole normaalne

Mis puutub aga kiiruse ületamisse, siis sellesse suhtutakse meil siiski liialt leebelt. Tegelikult on Tallinnas paljudel tänavatel, näiteks Sõpruse puiesteel ja Pirita teel, ent mujalgi, psühholoogiliselt võimatu sõita alla 65 km/h. 

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: