Sutrop: mille poolest on samasooliste kooselu amoraalne, aga väljaspool abielu laste saamine mitte?
Me oleksime äärmiselt silmakirjalikud, kui jääksime väitma, et kooseluseadus reguleerib ainult seni abieluta kooselava mehe ja naise igapäevaprobleeme ja õigusi.
Ei, kindlasti reguleerib see ka mehe ja mehe või naise ja naise kooselu küsimusi. Ja selles pole midagi halba. Kahjuks ei toimunud kooselu küsimustes mingit sisulist arutelu. Me oleme leppinud sellega, et poisid ja tüdrukud, mehed ja naised elavad koos, teevad lapsi ja kasvatavad neid, aga nad ei ole abielus ja nende lapsed sünnivad väljaspool abielu. See ei ole enam amoraalne, aga mõne arvates samasooliste kooselu on. Miks? Mille poolest need inimesed teistsugused on?
Ja need, kes abielluvad, ei abiellu seniks, kuni surm neid lahutab. Lahutuseks on palju maisemaid ja lihtsamaid võimalusi, mida agaralt ka kasutatakse. Traditsiooniline peremudel on hävinenud. Seda iseloomustab kõige paremini viimase sõnavõistluse üks säravamaid leide – kärgpere, kus ühel või teisel poolel on lapsi eelnevatest suhetest. Aga jäänud on paarissuhe.
On hoopis radikaalsemaid võimalusi perekonna piiride nihutamiseks. Miks ei võiks perekonnas olla naisel mitut meest või mehel mitut naist? Tegelikult ju nii ongi, vanasti nimetati selliseid suhteid abieluvälisteks suheteks, aga nüüd, kui abielutus peres on ühel või mõlemal poolel kõrvalsuhted? Kuidas seda nimetada? Ametlikku perekonda, kus on üks naine ja tal on mitu mees, esineb maailmas väga vähe. Vastupidist, et ühel mehel on palju naisi, aga väga palju.
Aga kooselu või abielu lemmikloomaga? Kindlasti on inimesi, kes seda sooviksid, aga kas me oleme selleks valmis. Samas, ega seksuaalsuhted loomadega (sodoomia) nii harv nähtus olegi, kui me seda tunnistada tahame. Ilmselt ei ole me, vähemalt mina, valmis seadustama ei grupisuhteid ega kooselu loomadega. Kuigi argumenteerida nende nähtuste vastu on väga raske. Vaba inimene võib teha, mida ta tahab, kui see ei kahjusta teisi.
Inimestevahelised paarisuhted on minu jaoks loomulikud. Loomulik on ka soov lapsi kasvatada. Hoolivas perekonnas kasvavad lapsed õnnelikult, vaatamata sellele, mis soost on nende vanemad. Kus on lastel parem – perekonnas või lastekodus või tänaval? Ja mis on õnnest tähtsam?
Meie ettekujutus samasooliste kooselust on täis müüte ja hirme, äkki on samasoolised maniakid, kes püüavad heteromehi ja -naisi grupiviisiliselt vägistada? Ei, see ei ole kindlasti nii. Nad on samasugused inimesed nagu me kõik. Ka homode seas leidub neid, kes oma elukaaslast petavad, kes on liiderlikud ja kõlvatud. Aga kas heterorahva hulgas pole petmist, liiderlikkust ja kõlvatust?
Taunimisväärne on see mõlemal juhul. Perekonna purunemine on tragöödia – petab siis naine meest, mees naist, naine naist või mees meest.
Kindlasti ei ole kooseluseaduse vastuvõtmisega veel kõik lõppenud. Kunagi lähemas või kaugemas tulevikus, kui oleme selleks valmis, siis peame muutma perekonnaseadust nii, et samasoolised saaksid ka abielluda.
