Foto: Madis Kallas

Erakonna Eesti 200 jõuline plakatiaktsioon tõstis riigikogu valimiskampaania suurte küsimuste sekka ka Eesti ühiskonna rahvusliku eraldatuse ja sellega kaasneva sotsiaalse ebavõrdsuse. Probleemi üks võimalik lahendus on see, kui vene lasteaed ja põhikool lähevad üle eestikeelsele õppele. Selle idee käis Reformierakond välja juba enne 2017. aasta kohalike valimisi.

Seega on igati põhjendatud analüüsida, mida arvavad sellest üleminekust Eesti erakonnad. Peale valimisprogrammide aitavad selgust saada septembris riigikogus korraldatud samateemalise arutelu stenogramm ning parteide seisukohavõtud ajakirjanduses.

Pakun järgmiseks kuus loogiliselt võimalikku stsenaariumi, kuidas seda küsimust saaks analüüsida. Vastata tuleb kahele küsimusele: mil määral lähevad noored üle eestikeelsele õppele ja kas edaspidi hakatakse õppima eestlastega samas kooli(maja)s.

Kooli õppekeelega on kolm varianti:

1) minna üle täielikult eestikeelsele õppele, mis toetab ühepoolset assimilatsiooni;

2) leida mõlemas keeles õppimise omavaheline mõistlik proportsioon, mis soodustab kahepoolset integratsiooni;

3) jätkata venekeelset õpet, mis soodustab segregatsiooni.

Eesti ja vene laste kontaktide puhul on kaks valikut – õppida eraldi koolides (nagu praegu valdavalt levinud) või ühes. Samas koolis õppimine soodustab assimilatsiooni või integratsiooni (oleneb õppekeelest), eraldi koolides käimine aga segregatsiooni.

Tulemuseks tekib kuuest mudelist koosnev tüpoloogia, mida kirjeldan juuresolevas tabelis.

Mida arvavad asjast Eesti parteid?

« Avalehele 169 Kommentaari